Erinevus lehekülje "Pūčkoriai" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Pūčkoriai''' (poola keeles ''Puszkarnia'') on Vilniuse linnaosa, mis asub linna idaosas Naujoji Vilnia valla territooriumil. Pūčkoriai piirneb kirdes Naujoji Vilniaga, idas Strielčiukaiga, lõunas Žemasis Pavilnysiga, läänes Leoniškėsega, loodes Lyglaukiaiga, aga põhjas Kučkuriškėsega. Linnaossa jääb 63 meetri kõrgune Pūčkoriai paljand. Seal asub Pūčkoriai parkmets. Linnaosa jääb Pavilniai...')
 
P
Linnaosa nimi tuleneb slaavi keeltest, sõnast puszkarnia, mis tähendab suurtikkede valutehast. Seda nimekuju kasutati esmakordselt aastal 1506. Omal ajal oli seal Leedu suurvürstide valukoda, kus valati suurtükke, ühtlasi katsetati neid [[Vilnia]] kallastel.<ref>Jurkštas, Jonas. Vilniaus vietovardžiai. – Vilnius, 1985, p. 45.</ref>
 
Linnaosa on tekkinud [[Pūčkoriai mõis|samanimelise mõisa]] aladele. Sealne mõis pärineb [[XIV sajand]]ist ja kuulus [[XVII sajand]]ini [[Leedu suurvürst]]idele. Aastal 1797 läks see riiginõunik Loskarjovi omandisse, aastast 1804 aga Sidorovičiuste omandisse. Advokaat Stanislovas Sidorovičiuse ajal märgiti maha valduse piirid, rajati vesiveski, rajati uus mõisakompleksi viiv tee. Veel sajandi esimesel poolel said sealse valduse omanikeks Izmailskid. Stepan Izmailski rajas veskisse puitmassi tootmise, millest sai hiljem paberivabrik. Vabrik tootis puidumassi, paberit ja kartongi aastani 1915, mil selle seadmed Saksamaale toimetati. Aastal 1905 oli Puškarnia mõisas ja asulas 205 elanikku.<ref>Гошкевич И.И. Виленская губернія: Полный списокъ населенныхъ мѣстъ со статистическими данными о каждомъ поселеніи, составленный по оффиціальнымъ свѣдѣниямъ. Вильна, 1905.</ref>
 
Aastal 1921, mil piirkond oli Poola võimu all, omandas riik mõisalt 6 hektari suuruse ala. Sinna rajati maa-alused kindlustised, mis olid osa Vilniuse ümber rajatud suuremast kindlustiste kompleksist. Osa mõisa maid omandas raudtee. Aastal 1927 ostis riik veel osa maad uue tee (Stepono Batoro g.) rajamiseks. Aastal 1929 suri Olga Izmailska ja mõisa päris tema tütretütar Irena Romankevič, kelle valdusesse see jäi Teise maailmasõjani. Aastal 1931 oli Puskarnia mõisas 12 elanikku.<ref>Wykaz miejscowości Rzeczypospolitej Polskiej, Kd. 1, Warszawa 1938. </ref> Nõukogude perioodil mõis võõrandati, selle omanik küüditati aga [[Siber]]isse. Sõjas said mõisa hooned kannatada, vabrikuhoone põles maha. Sõja järel rajati häärberisse kohaliku [[sovhoos]]i kontorihoone. Izmailskite suguvõsa eestvedamisel on osad mõisa hooned tänapäeval restaureeritud.<ref>[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/puckoriai/ Vilnijos vartai]</ref>
43 933

muudatust