Julius III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: infokasti süntaksiparandus; välislink parandatud
Kirikukogu
17. rida:
Giovanni Maria Ciocchi del Monte sündis [[Rooma]]s [[advokaat]] Vincenzo Ciocchi del Monte ja Cristofora Saracini 5-lapselises peres teise lapsena. Ta õppis esmalt [[Perugia ülikool]]is ja [[Siena ülikool]]is [[õigusteadus]]t, kuid loobus ilmalikust karjäärist [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] teenimise kasuks. Esimesed [[teoloogia]]alased teadmised sai ta oma onult, põhjaliku teoloogilise hariduse aga hiljem [[dominiiklased|dominikaani]] Lancelot Politi ([[Ambrosius Catharinus]]) käest.
 
Giovanni Ciocchi del Monte esimene kiriklik ametikoht oli tegevus [[Arezzo katedraal]]i [[kanoonik]]una. Pärast isa surma [[1504]] sai temast paavst [[Julius II]] kantsler. Kui tema onu [[Antonio Ciocchi del Monte]] pühitseti [[1511]] [[kardinal]]iks, sai Giovanni Ciocchi del Monte [[1513]] tema järel [[Siponto peapiiskopkond|Siponto peapiiskop]]iks. Ta osales [[16. veebruar]]il 1513 [[Lateraani V kirikukogu]] uue istungi avatseremoonial ja hiljem kaaspresidendina [[Trento oikumeeniline kirikukogu|Trento oikumeenilisel kirikukogul]]l, kus ta pooldas keisri otsustava sekkumise tõttu oikumeenilise kirikukogu üleviimist [[Bologna]]sse.
 
[[1527]] oli ta üks [[pantvang]]idest, kes saksa [[palgasõdur]]ite nõudel neile [[Clemens VII]] poolt loovutati. Vangipõlvest ja hukkamisest õnnestus tal tänu kardinali [[Pompeo Colonna]] otsustavale tegutsemisele pääseda. [[1544]] osales ta komisjoni koostöös, mis valmistas ette Trento oikumeenilise kirikukogu arengukava.
42. rida:
* [[5. oktoober]] [[1543]] – [[7. veebruar]] 1550 [[Palestrina]] kardinalpiiskop
* [[4. juuni]] 1544 – 7. veebruar 1550 Pavia piiskop
* [[13. detsember]] [[1545]] – [[26. märts]] [[1547]] paavsti legaat Trento oikumeenilisel kirikukogul ja selle kaaspresident. Ta loobus ametist ägedate [[podagra]]hoogude ja teiste tervisehädade tõttu.
* [[1548]] legaat Bolognas
 
51. rida:
[[29. november|29. novembrist]] [[1549]] kuni 7. veebruarini 1550 toimunud [[konklaav]] kestis 71 päeva ja oli pikim pärast [[1314]]–[[1316]] toimunud konklaavi, mil valiti [[Johannes XXII]]. Konklaavi pikkus oli põhjustatud kardinalide jagunemisest [[Prantsusmaa]], [[Karl V|keisri]] ja [[Farnese]]de pooldajateks. Konklaavil oli soosikuks kardinal [[Reginald Pole]]. Julius III valiti paavstiks kompromisskandidaadina, kuigi oli teada tema ebasõbralik hoiak keisri poliitika suhtes. Konklaav toimus [[Vatikan]]is Cappella Paolina kabelis, kuna [[Sixtuse kabel]]is paiknesid põdurate kardinalide eluruumid. Konklaavi viimases voorus osales 49 kardinali.
 
== Trento oikumeeniline kirikukogu ==
{{Vaata|Trento oikumeeniline kirikukogu}}
Tunnustatud kanoonikuna otsustas Julius III jätkata Trento oikumeenilise kirikukogu tegevust, mis oli [[Paulus III]] surma tõttu katkenud. [[14. november|14. novembril]] 1550 avaldatud [[bulla]]s "Cum ad tollenda" kutsus ta oikumeenilise kirikukogu kokku [[1. mai]]ks [[1551]] [[Trento]]sse, kus selle istungid jätkusid [[1552]]. aastani, mil kirikukogu tegevus katkes poliitiliste probleemide tõttu. Julius III ajal boikoteerisid prantsuse piiskopid oikumeenilise kirikukogu tegevust.
 
== Inglismaa rekatoliseerimine ==