Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
118. rida:
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
1817. aastal, reformatsiooni 300 aasta juubelipäeva mälestuseks asutati Tallinnas [[Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu|Lutheri nimeline lastekodu]], mis tegutses 1852. aastast hoones Suur-Tartu maantee 62<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1929/10/31/1/36 Dr. Martin Lutheri nimeline lastekodu 112-aastane.], Kaja, nr. 257, 31 oktoober 1929</ref> (hilisem aadress Tartu mnt. 50<ref>[http://www.juhkentali-keldrimae.eu/asum/luhiajalugu Haridusasutused]</ref>, [[Laulupeo tänav]]a vastas). Lastekodu asutajaks ja esialgseks ülalpidajaks oli [[Tallinna Oleviste kogudus]], tolleaegne [[Tallinna bürgermeister]] [[Carl Johann Salemann]] ja Oleviste koguduse õpetaja Meyer. 1919. aastani kandis asutus Dr. Martin Lutheri nimelise Kasvatusmaja nime. Selle asutuse ülalpidamiseks saadi vahendeid vabatahtlikest annetustest, kapitali inertsidest ja 1853–1882 linna omanduses olnud [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]]a tuludest, kui 1842. aastal läks lastekodu Tallinna linna ülalpidamisele ja 1887. aastast<ref>[https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/15/1/39 Dr. Martin Lutheri nimelise lastekodu Põhikiria muutmise küsimus.], Kaja, nr. 13, 15 jaanuar 1924</ref> [[Tallinna Linnavalitsus]]e ülalpidamisele. Aastatel 1919–1922 kandis asutus Martin Lutheri Vaeslaste Kasvatusmaja ja Kool nime (kool oli ühtlasi 26. algkool) ning 1940. aastast kandis sealne asutus [[Tallinna Linna III Lastekodu]] nime. Tallinnas tegutses 20. sajandi esimesel poolel ka Jaan Poska nimeline lastekodu [[Suur-Pärnu
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Suur–Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv]]e üleujutuste eest. [[Ülemiste mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Suur–Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praegu asub sel kohal [[Tiigiveski park]] ja [[Kalevi spordihall]]), mis peagi üle ajas, ujutades üle Suur–Tartu maantee ja [[Maakri tänav]]a lähikonna. Suur–Tartu maantee oli [[Mõigu]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Suur–Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Suur–Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Suur–Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
| |||