Endel Aimre: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Endel Aimre''' (kuni eestistamiseni 1940 '''Endel Brant
[[1939|1939. a-st]] hakkas osalema Vanemuise teatri lavastustes Tartu Meestelaulu Seltsi koori liikmena. Aastatel 1944-1947 töötas Vanemuises koorilauljana, aastatel 1947-1999 ooperi- ja operetisolistina. Laulmist õppinud algul eraviisiliselt, aastatel 1946-1949 [[Tartu Muusikakool]]is (Salme Kanni ja Rudolf Jõksi klassis). Laulja eduka lavakarjääri esimene roll oli Jim Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie” (1946), järgnesid Edvin (Kálmáni „Silva”, 1947), Punavari (Rombergi „Kõrbelaul”, 1948), Almaviva (Mozarti „Figaro pulm”, 1950), Kapten-Markii (Planquette'i 'Corneville'i kellad', 1951) jt. Tuntumatest rollidest võiks veel välja tuua Tomski (Tšaikovski „Padaemand”, 1953), Jüri (Arro ja Normeti „Rummu Jüri”, 1954), Peeter (Tammlaane 'Raudne kodu' 1954), Oskar (Boris Kõrveri 'Ainult unistus' 1955), don Carlos (Prokofjevi „Kihlus kloostris”, 1962), Zsupán (Straussi „Mustlasparun”, 1968), don Pedro (Offenbachi „Pericola”, 1974), Süffle (Zelleri „Linnukaupleja”, 1975), Robbins (Gershwini „Porgy ja Bess”, 1983), üks solistidest „Operetipromenaadis” (1993) jt.
6. rida:
Endel Aimre on mänginud karakteerseid kõrvalosi ka draamalavastustes, kontserdipublikule on ta meelde jäänud populaarsete lauludega („Laev tõstis purjed”, „Sügislehed”, „Ammumöödund ajast”). Salvestisi Eesti Raadios, Eesti Televisioonis, erinevatel helikandjatel; salvestised kogumikuna CD-l 'Kõnnin hilisel õhtul' (1999).
Aas[[1968|tast 1951 Eesti Teatriliidu liige, 1968. a-l]] sai [[Eesti NSV teeneline kunstnik|Eesti NSV teenelise kunstniku]] aunimetuse, [[2000]]. a-st oli [[Vanemuise Selts]]i auliige.
==Isiklikku==
|