Kalame talumuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

[[Rehielamu]] sisemist plaani on hiljem palju muudetud, näiteks on välja ehitatud ärklitoad. Elamu oli ristkülikukujulise põhiplaaniga (rehealune on paekivist) ningja kaetud poolkelpkatusega. Palkidest sissepääsu ees on postidele toetuv varikatus. Varikatuse keskel paikneva sissepääsu ees asetseb lahtine veranda.

Praegu asub rehielamus köök, sahver, elutuba, magamistuba ningja tagakamber. Rehielamu vasakus tiivas asub kunstnik [[Richard Sagrits|Richard Sagritsa]] ateljee, kus suviti võib näha maalide näitust. Rehetuba asub rehielamu ja ateljee vahel.

Köögis asuvas puhvetkapis (ostetud [[Kunda mõis|Kunda mõisast]]) hoiti nõusid ningja köögis oli suur perelaud. PealePärast Richardi surma lasi Alice Sagrits köögi seinad poolpalkidega üle lüüa, kuna see oli eelnevalt olnud Richardi enda idee. Köögilaua taga sai pererahvas peale söömise ka juttu ajada. Richard istus alati laua elutoapoolses otsas. PealePärast söömist-joomist ja jutuajamist joodi elutoas (köögi kõrval) või ateljees kohvi.

Köögi taga, merepoolses toas elas Preili Reene. Tema täisnimi oli Renate Peterson. Renate oli üks kena vanapreili, kes oli kehva kuulmisega. Renate elas Kalamel aastaringseltaasta läbi majahoidjana. Lisaks tegeles ta ka õmblemistöögaõmblustööga. Renate vanemate maja asus [[Rakvere|Rakveres]] [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 1.

Elutuba kaunistab [[Uusrokokoo|uus-rokokoouusrokokoo]] stiilis punase sametriidega kaetud istekomplekt. Lisaks oli seal 19. sajandi aastakümnenditestsajandist pärit kummut ja laud, mida teati ka kui “sajajalgne”, sest tal oli 8kaheksa jalga ningja see oli ratastel söögilaud. Elutoa kamina valmistasehitas 1970. aastatel kirjanik [[Villem Gross]], kes suvitas [[Karepa]]l. Elutoast viis uks pererahva magamistuppa. Seintel olid Richard Sagritsa ema ja isa portreed. Alice Sagrits kogus keraamikat, väike osa tema kollektsioonist asub talus (suurem ja väärtuslikum osa tema kollektsioonist säilitatakse muuseumi kogus).

Nüüdseks on saanud magamistuba värskema ilme ning väljapanekul on näha kahte raamaturiiulit, kus on ühes kõik kunstiteemalised õpikud, raamatud ja kuulsate kunstnike kataloogid. Teine riiul mahutab suurema osa ilukirjandusteoseid. Toa keskel asub voodi ningja soojamüüri ees kirst, mis kuulus Sagritsa emale. Samuti asub toas riidekapp ningja peegliga kummut. Akna all laual on A. Sagritsa kirjavahetused, lisaks pidas ta ka päevikut. A. Sagrits koostas veel Richard Sagritsa töödestteostest registrit.

Pärast sõda tegi Richard Sagrits oma sünnikodus mõningaid ümberehitusi. Suurim neist oli jõepoolse juurdeehituse kujundamine avarate akende ja kaminaga [[Ateljee|ateljeeks]]. Praeguse ilme sai ruum [[1965]]. aastal, mil tehti juurde lisaks ka rõduosa. Kiiktool (toodud Soomest, [[maarjakask]]) ateljees on pärit [[1934]]. aastast.

Ajalooline silmuköök on ühekorruseline, peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone. Silmuköök on restaureeritud [[2019]]. aasta kevadel, mille käigus paigaldatipandi hoonele uus laastukatus, korrastati sisemus koos ahju ja korstnaga. Hetkel on silmuköögis väljapanek silmu püüdmise ja valmistamise tööriistadest. Suitsusaun asus maja kõrval merepoolsel aasal, kuid 2007. aasta 31.07.2007 ööseljuuli ööl põles saun maha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/16594156/karepa-muuseumi-suitsusaun-poles-maha? Karepa muuseumi suitsusaun põles maha] Delfi, 04.08.2007</ref>

Kalame (ka Kalamehe) oli [[Selja mõis|Selja mõisa]] kalamehekoht ehk siinseal elas kalamees, kes püüdis kala mõisa tarbeks. Sel kalamehel oli kalapüügi eesõigus nii merel kui jões, teised sealsed kalamehed ei tohtinud teda kuidagi takistada. Sagritsate käes oli rendil kogu [[Selja jõgi|Selja jõe]] suue ning taseal võis seal ühe kilomeetri ulatuses kala püüda.

Esimene teadaolev Sagrits (tol ajal Sakrist) oli Abram Ansu poeg ningja seejärel teine tema naine Leno. Neil oli neli last: pojad Juhan ja Jakob, tütred Mari ja Tiina. Kalamele asus elama aga [[19. sajand|19. sajandi]] viimase aastakümne keskel (1894–1895, tõenäoliselt nendel aastatel) Abram Sakritsa pojapoeg Andres. Andresest sai Selja mõisa kalamees. Enne tema Kalamele elama asumist olid seal elanud teised rentnikud. Nende elumajaks oli vana rehetare, kus keskel oli rehetuba, jõe pool olevat olnud rehealune ningja teisel pool kambrid. Andres laskis rehetare jõepoolsesse otsa ehitada juurde praeguse ateljee osa, seal sai kalur hoida oma püügivahendeid ningja kalakaste. Ehitusmeheks oli Villem Alttoa isa Madipõllu Jaan. (Villem Alttoa oli Karepa vabadiku poeg, sündinud aastal 1898). Elamule lisaks oli Kalame talul silmuköök, 2kaks aita, 2kaks lauta ja suitsusaun.

Vastavalt kunstnik [[Richard Sagrits|Richard Sagritsa]] soovile pärandas ta naine Alice [[1997]]. aastal Kalame talu, pere kunstikogu, arhiivi, fotod, korterisisustuse jms. [[Rakvere Muuseum|Rakvere Muuseumile]]. Muuseum sai endale kolm tuhat eksponaati, ligi pooled neist on puhtalt kunst. (Praegu on muuseumi kogussekogus arvele võetud 1460 kunstitööd, 280 eset ajalookogus ning 288 säilikut ningja 728 fotot arhiivikogus). Lisaks Sagritsa enda maalitud töödele on kogus ka talle kingitud erinevateteiste kunstnike töidteoseid, näiteks [[Nikolai Triik]], [[Eduard Wiiralt]], [[Eerik Haamer]], [[Aino Bach]], [[Elmar Kits]], [[Ott Kangilaski]] ja [[Andrus Johani]].

SA Virumaa MuuseumiteMuuseumid alla kuulub Karepa Kalame talumuuseum alates aastast [[2002]].

AS Virumaa Muuseumid on Richard Sagritsa kollektsiooni kuuluvaid kunstiteoseid eksponeerinud erinevatel näitustel ning laenutanud neid ka ajutiselt teistele muuseumitelemuuseumidele. Osa töödest on suviti Karepale uudistejatele vaatamiseksnäitusena ülesseüles pandud.

Lisaks on Alice Sagritsa päevikute põhjal lavastatud [[Teet Veispak|Teet Veispaku]] ja [[Üllar Saaremäe]] pooltlavastanud kaAlice Sagritsa päevikute põhjal mitmeidmitu näidendeidnäidendit. Alice’tAlice’it ennast on näidendis kehastanud [[Rakvere teater|Rakvere Teatri]] näitleja [[Liisa Aibel]].