Erinevus lehekülje "Tallinna Reaalkool" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P
 
'''Tallinna Reaalkool''' on [[gümnaasium]] [[Tallinn]]as, mis on asutatud 1881. aastal.
== Ajalugu ==
 
== Ajalugu ==
=== Asutamine ===
19. saj teisel poolel jõudis [[tööstuslik pööre]] [[Venemaa Keisririik|Venemaale]], sh ka Eestisse. 1857. aastal Tallinna kindlusevööndi kaotamine ja 1870. aastal [[Balti raudtee]] avamine andsid Tallinna kaubandusele ja tööstusele võimaluse tugevaks arenguks. Sellest tingituna tekkis vajadus senist hariduselu reformida. 1872. anti Venemaal välja kooliseadus, mille alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp – reaalkool. Sidudes vajaduse uue haridusasutuse järele samal aastal olnud [[Peeter I|Peeter Suure]] 200. sünnipäevaga, sai rajatava kooli nimeks Tallinna Peetri Reaalkool, mida toetasid linnavalitsus ja gildid ühiselt 1700 hõberublaga.<ref name=":0" />
[[Aleksander III|Tsaar Aleksander III]] algatatud [[Venestusaeg|venestuspoliitika]] tulemusena muutusid paljud õppeained venekeelseks. Vene õppekeelele üleminekuga venitati, kuid 1890. aastal sai see siiski teoks. <ref>https://www.real.edu.ee/ajatelg/venestamisaegne-kool-1887-1917.html</ref>
 
Tallinna Peetri Reaalkooli direkordirektor oli 1915. aastast Nikolai Kann, kes valiti ka esimesel augustil aastal 1920 Tallinna I Reaalkooli juhiks. Ta oli esimene eestlane, kes oli avaliku keskkooli direktor. Kann õpetas saksa keelt ningja ajalugu ning poisid kutsusid teda “Direks”direks.<ref name=":0" />
 
=== Tegevus Eesti Vabariigi loomisel ===
Nii iseseisva riigi rajamisel kui ka selle kaitsmisel vabadussõjas oli oluline roll ka Tallinna Reaalkooli õpilastel ja õpetajadõpetajatel, eriti võimlemisõpetajal [[Anton Õunapuu|Anton Õunapuul]]l. Ei tasu muidugi unustada, et ka paljud teised Reaalkooli õpetajad eesotsas hilisema direktori [[Karl Koljo]], pikaaegsekauase võimlemisõpetaja Voldemar Resel-Resev ja joonistusõpetaja [[Roman Nyman|Roman Nymaniga]]iga käisid sõjas.1917. aasta suvel sai Tallinna Reaalkooli õpetajast [[Anton Õunapuu|Anton Õunapuust]] ühtlasi ka Tallinna miilitsakomissar. Õunapuu asutas 1917. aastal õppuritest erilise üksuse (skaudirühma), mille ta nimetas Õppiva Noorsoo Rooduks. ÕN roodus osales 340 õpilast, kellest tervelt 82 olid Tallinna Reaalkoolist. [[Anton Õunapuu|Õunapuu]] loodud roodust sai esimene rahvusliku meelsusega jõud Tallinnas.<ref name=":0" />
[[Fail:Tallinn, Tallinna Reaalkool, AM N05962.jpg|pisi|339x339px|Tallinna Reaalkool 1930ndatel]]
1917. aastal jätkus Venemaa sisemine lagunemine [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] tõttu. Kuigi [[Oktoobrirevolutsioon|oktoobripöördega]] võimule tulnud [[bolševikud]] võtsid eesmärgiks Venemaa väljatoomise [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjast]], ei realiseerunud see plaan veel koheselt. Saksamaa jätkas [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] pealetungi ning 1917. aasta sügisel langesid Lääne-Eesti saared Saksamaa okupatsiooni alla. Saksa vägede edasiliikumine jätkus ning 23. veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed Tallinna vahetusse lähedusse. Samal ajal valmistus enamlik võim evakueerumiseks – rüüstati, rööviti ladusid, kaos oli üldine. Vajalik oli kord luua ja korra loojaks sai Õppiva Noorsoo rood. [[Anton Õunapuu]] juhtimisel suutsid Õppiva Noorsoo rood täies koosseisus ja Omakaitse üksus 24. veebruaril kindlustada linnas julgeoleku. Kooliõpilaste ülesandeks pärast relvade saamist oli kaitsta [[Eesti Pank|Eesti Panga hoonet]], [[Toompea loss|Toompead]], Reaalkooli ja Postkontorit enamlaste ja siia jäänud vene sõdurite vastu. Tänu õpilaste hoolsale turvateenistusele [[Eesti Pank|Eesti Panga hoones]] õnnestus [[Eestimaa Päästekomitee|Päästekomiteel]] seal 24. veebruaril 1918 välja kuulutada [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvus]]. Juba järgmisel päeval langes Tallinn [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] alla.<ref name=":0" />
 
=== Vabadussõda ===
28. novembril 1918 algas [[vabadussõda]]. Suurel osa rahvast ja enamikelenamikul maailmasõjast tüdinenud sõdureilsõdureist puudus usk vabadussõja mõttekusse ja iseseisvuse säilivuse võimalusse. Meestenappus ja madal võitlusmoraal sundis sõjaväe juhtkonda astuma otsustavaid samme, et täiendada rindeväeosi, eriti soomusrongide meeskondi. Uute väeosade komplekteerimiseks läksid [[Johan Laidoner]], P. Kann ja [[Johan Pitka]] Beljajeva kooli noori värbama. Tänu sütitavale kõnele suudeti 200 poisist värvata 125, kellest kaksteist olid realistid. Kui kindral A. Tõnisson uusi vabatahtlikke üksusi üle vaatas pidi ta tõdema, et jalaväe üksuseks on neid liiga vähe ja seetõttu määrati nad [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|Soomusrong nr. 2-le]]. Realistide üksuste tarbeks eraldati 2 esimest vahet rongi otsas. [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|Soomusrong nr. 2]] alustas kõigest kümne vaguniga kuid sõja lõpus oli neid juba tervelt kakskümmend. Algselt baseerus soomusrong nr. 2 [[Aegviidu|Aegviidus]]s, kust esimene lähetus oli 28. detsembril 1918 [[Tapa|Tapa linna]] tagasivallutamine, mis aga ebaõnnestus. Esimesed tõelised tuleristsed sai aga üksus samal päeval Anna mõisa all. Rindel oli olukord kehv, ligi 12000-st mehest 6000 olid deserteerinud oma väeüksuse ning läinud tagasi koju. Kõige parem olukord oli soomusrongidel. Soomusrongide koosseis püsis koos, sest see koosnes pea ainult vabatahtlikest ja ohvitseridest.<ref name=":0" />
 
Detsembris 1918 pandi Tallinna Reaalkooli hoonetes lipnik [[Leopold Tõnson|Leopold Tõnsoni]] algatusel alus [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste Malevale]], ametlik luba [[Sõjaministeerium|sõjaministeeriumi]] poolt anti 16. detsember 1918. Organiseerijate hulgas oli ka Reaalkooli võimlemisõpetaja [[Anton Õunapuu]], kellest sai kalevlaste kuulipildujakomando pealik ja [[Otto Tief]]. Juba 20. detsembril 1918 alustas Reaalkooli kantseleis tegevust vabatahtlike vastuvõtu büroo, mida juhtis [[Leopold Tõnson]]. 22. detsembriks oli kalevlastel koos üle kahe rühma jagu mehi. Kalevlased olid vaevalt nädala õppust saanud kui [[Johan Pitka|Johan Pitkalt]] tuli käsk teha dessant [[Loksa|Loksale]], sellest võttis osa 60 meest. Enne lõpliku [[Viru rinne|Viru rindele]], [[Jõelähtme|Jõelähtmesse]] minekut oli Kalevlaste Malevas 250 meest. Just kalevlaste ja ka soomlaste abiga suudeti taganemisele lõpp teha. Kuuldused lisavägede saabumisest innustas ka teistel rinnetel olevaid sõdureid niivõrd, et kõik vaenlase rünnakud löödi tagasi. Seda momenti, koos inglaste laevastiku saabumisega võib pidada pöördelisteks momentideks [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name=":0" />
Kuna 23. augustil 1939. aastal [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt|mittekallaletungilepinguga]] läks Eesti NSV Liidu mõjusfääri, kutsus Hitler Eestis elavad baltisakslased tagasi kodumaale. 1939. aasta sügisel lahkus seetõttu ka 1919. aastal Tallinna Reaalkoolis tööd alustanud matemaatika-, füüsika- ja komograafiaõpetaja [[Paul Ederberg]], hüüdnimega Pudi. Saksamaal töötas Pudi samuti õpetajana, viimased teated pärinevad tema kohta 1945. aasta maist. Peale Paul Ederbergi lahkus veel teisi õpetajaid ning õpilasi.<ref name=":0" />
 
1940. aasta sügisel, pärast Eesti Vabariigi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupeerimist Nõukogude liidu poolt]] algas õppeaasta paljude muutustega: osaliselt oli muutunud õpetajaskond, palju muutusi oli õppetöös. Näiteks tagandati 1940. aastal ametist 1936. aastast Tallinna Reaalkooli direktorina töötanud [[Karl Koljo]]. Veel 25. jaanuaril 1940. aastal oli direktor Karl Koljo pannud klassijuhatajatele südamele, et nad vankumatult kaitseksid ja sisendaksid õpilastele Eesti iseseisvuse säilitamise üllast mõtet. 1940. aasta sügisel tühistate Eesti Vabariigi aegne koolisüsteem ning tekkis kurioosum, et kolmanda klassi õpilased “edutati” teise klassi. Samas muutus kooliõpilaste hulgas erakordselt populaarseks male mängimine. Olud soodustasid ka pimesimänge, sest kui kooli kogunemistel pidi kuulama igavaid poliitilisi kõnesid, siis poisid gruppeerusidgrupeerusid üksteise kõrvale seisma ja veetsid aega malet mängides – üksteisele vaikselt käike pomisedes.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Mehed Vabaduse Puiesteelt|aasta=1972|koht=Uppsala, Rootsi|kirjastus=Arostryk Uppsala|lehekülg=346}}</ref>
 
1940. aastal võeti aulast maha marmortahvel. Punavõimud võtsid 1940. aasta sügisel maha ka [[Õppursõdurite monument Tallinnas|vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate auks püstitatud mälesussamba ehk Poisi]]. Pärast võimuvahetust 1941. aastal andsid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksaSaksa okupatsioonivõimud]] loa mälestussamba taastamiseks, aulas taasavati ka marmortahvel. Edasi toimus koolitöö enamjaolt normaalselt kuni 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamiseni]], mille tõttu katkestati ka koolitöö. Kuigi pommitamise käigus sai Reaalkooli hoone tugevalt kahjustada, ei olnud purustused sedavõrd karmid kui kõrval asuvasuva [[Estonia teatrihoone|Estonia]] puhulomad – teater oli täiesti varemeis. Kuigi ümberringi oli hävitustöö suur, pääses [[Õppursõdurite monument Tallinnas|Poiss]] imekombel pommitamisest puutumatuna.<ref name=":0" />
 
PunavõimudePärast taasvõimuletulekupunavõimude järgseltuut võimuletulekult kõrvaldati 1945. aastal Reaalkooli aulas asuv marmortahvel ja 1948. aastal hävitati ka [[Õppursõdurite monument Tallinnas|Poiss]]. Koolitegevus jätkus 16. oktoobril 1944. aastal ja segase aja tõttu vahetusid direktorid äärmiselt tihti.
 
=== Nõukogude okupatsioon ===
Aastatel 1945–1949 vahetus direktor viis korda. kuni ametileSiis tõusissai Tallinna 2. KeskkooliKeskkool esimeneesimese naisdiektornaisdirektori – Emile PertelsPertelsi, kes oli Reaalkoolis ametis aastatel 1949–1953. Kuigi Pertels oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige, ei kõnelnud ta parteipoliitikast kunagi ega ilmutanud ka entusiasmi ametliku ideoloogia propageerimiseks. Samuti polnud ta leppimatult eestikeelse õppe ningega eestimeelsete ilmingute vastu. Pertelsi peamiseks jäljeks Tallinna Reaalkooli ajaloos loetakse lõpukella traditsiooni, mis tema ametiajal tekkis.<ref>https://www.real.edu.ee/ajatelg/emilie-pertels.html</ref>
 
Pertelsile järgnes Aleksei Tsõgankov, kelle hüüdnimeks oli Paša (ametis aastatel 1953–1970). Tsõgankov õpetas ka NSVLNSV Liidu ajalugu. Ajapikku sai temast kooli patrioot, kes tuli edukalt toime ideoloogiliste suuniste ja kooli praktilise elu sidumisega. Ta pani 1955. aastal aluse jaanuarikuistele vilistlaspäevadele, mis asendasid 29. septembril peetavaid vilistlaspäevi. Tänaseni peetakse vilistlaspäeva Reaalis jaanuari viimasel laupäeval. Tema ajal muudeti ka kool segakooliks ning ehitati peahoone kõrvale algklassidele mõeldud abihoone, mille nimetus kõnepruugis on Väike Maja.<ref>https://www.real.edu.ee/ajatelg/aleksei-ts%c3%b5gankov.html</ref>
 
=== Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost ===
*1881: asutati saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool.<ref name="AJALUGUKOOLIVEBIS">[https://real.edu.ee/tahiseid-tallinna-reaalkooli-ajaloost/ Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost] (viimati vaadatud 26. veebruar 02.2018). a.)</ref> Tallinna Peetri Reaalkooli hoone<ref>{{kultuurimälestis|1072|1072 Tallinna Peetri Reaalkooli hoone, 1881-1884.a.}}</ref> on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 1072.
* 1884: valmis peahoone, esimene kooliks projekteeritud hoone Tallinnas, arhitekt [[Max Höppener]] ja insener [[Carl Gustav Jacoby]].
* 1885: I lend lõpetas Tallinna Peetri Reaalkooli.
* 1918: õppursõdurid liitusid [[Kaitseliit|Kaitseliiduga]] ja läksid [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõtta]].
* 1921: võeti kasutusele must-kuldne koolimüts.
* 1927: avati "[[Reaali Poiss]]" – mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele.<ref name="2006_09_16_REAALKOOL_VIDEO">16. september 2006, [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130627000010010002081001517C41A040000005020B00000D0F121960? Üks kõikide, kõik ühe eest], err.ee</ref>
* 1954: kool muudeti segakooliks.
* 1958: valmis uus õppehoone nn väike maja.
* 1981: tehti suurem remont kooli juubeliks.
* 1993: taastati [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
* 2000: kool jätkas tööd põhjalikult renoveeritud koolihoones.
 
=== Kooli nimed ===
* 1881 [[Tallinna Peetri Reaalkool]] – Petri-Realschule zu Reval
* 1890 Revelskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše (''Ревельское Петровское Реальное училище'')
* 1918 ''Revaler Oberrealschule'' (Tallinna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasium, saksa õppekeelega) ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool ([[Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasium]], eesti õppekeelega)
* 1919 [[Tallinna Linna 1. Reaalkool|Tallinna Linna I Reaalkool]]
* 1923 [[Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium]]
* 1940–1941 kt. [[Anton Lipping]]
* 1941–1945 [[Tiit Reinaste]]
* 1945 [[Arnold Kurve]]
* 1945–1947 Johan Hansschmidt
* 1947–1949 Albert Kiitam
* 1980–1986 Harri Sirgi
* 1986–1995 Hain Hiieaas
* 1995 kt Helen Kaasik
* 1995–1998 [[Mart Kuurme]]
* 1998–2014 [[Gunnar Polma]]<ref name=dir>[http://www.real.edu.ee/index.php/ajalugu/tallinna-reaalkooli-direktorid http://www.real.edu.ee/index.php/ajalugu/tallinna-reaalkooli-direktorid]</ref>
* 2014– ... Ene Saar
 
== Sümbolid ==
 
=== Koolimaja ===
10. juunil 1881. aastal võttis [[Tallinna linnavalitsus]] vastu otsuse ehitada Tallinna Peetri Reaalkoolile uus koolihoone. Asukohaks valiti avar ja suur väljak praeguse [[Estonia puiestee]] ja [[Georg Otsa tänav|Georg Otsa tänava]]a nurgal.<ref name=":0" /> Tallinna Reaalkooli peahoone on ehitatud [[Neoklassitsism|neoklassitsistlikus]] stiilis ning püstitati 1881–1883 rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil väljavalitud projekti järgi, arhitekt Max Höppener, insener Carl Gustav Jacoby. Kolmekorruselise, lameda [[Kelpkatus|kelpkatusegakelpkatus]]ega [[Historitsism|historitsistliku]] hoone peafassaadi liigendab rustikaalsete [[Pilaster|pilastritega]] [[portikus]], mille lõpetab kolmnurkne [[frontoon]]. Peakorruseid kaunistavad [[Pilaster|pilastrid]] ja [[Karniis|karniisid]]. Külgfassaadile avanevate [[aula]] akende vahele on paigutatud [[Karüatiid|karüatiidid]], skulptor A. Volz.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Tallinna Reaalkool|url=https://real.edu.ee/tahiseid-tallinna-reaalkooli-ajaloost/tallinna-reaalkooli-hoone/|pealkiri=Tallinna Reaalkooli hoone|väljaanne=Tallinna Reaalkool|vaadatud=28.08.2021}}</ref>
 
Hoone on üldjoontes säilitanud oma algse plaanilahenduse. Ruumid on paigutatud ümber keskse piduliku trepikoja ja selle kõrval läbi II ja III korruse ulatuva aula, millesse galeriina avanevad III korruse koridorid.<ref name=":3" /> Paraadtrepp annab majale pidulikkust, tagades ühtlasi koridoridele piisava valguse. Peatrepp ühendab omavahel kolme korrust 106 astmega, kõrvaltrepid viivad aga neljandale korrusele 196 astmega.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Toming, Heilike|url=https://real.kooliraamatukogud.ee/index.asp?action=102&tid=9227|pealkiri=Tallinna Reaalkooli koolitreppide ajalugu ja geoloogia|väljaanne=Tallinna Reaalkool|aeg=2011|vaadatud=27.08.2021}}</ref> Peatrepil kõnnitakse traditsiooniliselt ainult nii, et käsipuu jääb alati paremale käele.
Juba 1920. aastate teisel poolel hakati lõpumärke pidulikult jagama kooli aastapäeva aktusel ehk 29. septembril. Kõigepealt jagas tolleaegne direktor kiitust tublidele sportlastele ja muusikutele ning seejärel jagati tervele abituuriumile nende märgid. Abituriendid kinkisid seejärel austuse tähisena lõpumärgid direktorile, inspektorile, klassijuhatajatele (ordinaariustele) ja ka paarile soositumale õpetajale, ülendades neid sedasi “auabiturientideks”. Märkide kättejagamise tseremoonia kõrval kehtis traditsioon ka need sisse õnnistada ja seda pidu nimetati “märgipulliks”. Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] poolt 1940. aasta juuni keelati lõpumärkide tegemine ära. [[Hruštšovi sula]] perioodil, 1957. aastal, lõpumärkide tegemine taaselustati, kuid sugugi mitte päris endise lõpumärgi kujul.<ref name=":0" />
 
Nagu eelnevalt kirjas oli 1940. aastal alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|punaokupatsioonist]] alates lõpumärkide tegemine keelatud, mis tähendas, et tekkis vajadus sümboli järele, mis ühendaks kõiki Reaalkooli lõpetajaid. Valik langes lõpusõrmuste kasuks. See komme jätkus ja kinnistus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksaSaksa okupatsiooni ajal]] (1941-19441941–1944), kuigi sõrmuste tegemine ja kandmine oli koolipoistele ka siis keelatud. Väidetavalt tehti esimesed sõrmused juba 1938. aastal. 1939. aasta sõrmusel oli ovaalsel plaadil “R”-täht ning tammelehed. Seega ei saa väita, et üksnes lõpumärkide keelustamine oli põhjuseks, miks lõpusõrmuseid valmistama hakati. Samas oli lõpumärkide keelustamine üheks põhjuseks, miks sõrmuste tegemine muutus traditsiooniks.<ref name=":0" />
 
1940. aasta sügisel otsutasotsustas tollane lõpuklass, et tellib endale samuti kooli lõpusõrmused ning esialgu sooviti eeskujuks võtta 1939. aasta sõrmusest. Siis jõuti aga järeldusele, et too tammelehtedega versioon ei sobi ning lõpuklassis õppiv Heino Juurikas, kes oli hea joonistuskäega, tegi uue kavandi – ümmargusel mustal emailplaadil tosinnurga sisse “R” tähe. Heino Juurikas joonistas ja sõrmusele ka Reaali deviisi “Üks kõikide, kõik ühe eest”.<ref name=":0" />
 
Nõukogude okupatsiooni ajal olid koolisõrmused kujunduselt üsna sarnased praeguste sõrmustega. Need olid samuti hõbedast, keskel mustal taustal koolimärk. Põhiline erinevus seisnes selles, et praegu on sõrmustel R-täht ja tol ajal oli IIK. Lisaks oli tammelehtede ning teksti kujundus veidi teistsugune ja koolimärki ümbritsevatel sakkidel puudus punkt, mis praegustel sõrmustel on. Nii praegustel kui tollastel sõrmustel on kooli deviis, kuid sõnastus on veidi erinev. 100. lennu sõrmustel on „üks kõikide, kõik ühe eest“ ning praegustel „kõik ühe eest, üks kõikide“.“<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Puur, Liisa - Maria|url=https://real.kooliraamatukogud.ee/index.asp?action=102&tid=10301|pealkiri=Tallinna Reaalkooli 100. lend: uurimistöö|väljaanne=Tallinna Reaalkool|aeg=2013|vaadatud=27.08.2021}}</ref>
 
=== Uute gümnasistide ristimine ===
Uute gümnasistide ristimine on mitteametlik nädalapikkune gümnaasiumisse sisseelamise periood, mida korraldavad abituriendid. Ristimine algab laupäevale langeva tutvumispeoga, hõlmab erinevaid võistluseid ning kulmineerub [[Flash mob|''flash mob''<nowiki/>'i]] ja uute gümnasistide sisseõnnistamisega.
 
=== Lõpukell ===
 
=== Särgava pea pesu ===
[[Karl Ernst Särgava|Ernst Peterson Särgava]] oli kauaaegne Reaalkooli eesti keele õpetaja ja kooliinspektor. [[Ernst Peterson-Särgava monument|Talle püstitaudpüstitatud mälestusmärk]] asus algselt [[Kadrioru park|Kadrioru pargis]]. 1998. aastal paigaldati sammas realistide ettepanekul ümber Tallinna Reaalkooli ees olevale haljasalale.<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2239</ref> Samal aastal sai alguse ka Särgava peapesu traditsioon, mida järgides pesevad kooli abituriendid igal aastal Särgava sünniaastapäeval 29. aprillil ta pea puhtaks. Kuna samba hüüdnimi on Habe, kutsutakse seda toimingut ka Habe(me) peapesuks. Särgava haual Metsakalmistul süüdatakse traditsiooniliselt küünal kell 18.00.<ref name=":4" />
 
=== Vilistlaste päev ehk Reaali Sumin ===
 
=== Reaali Esinduskoda ===
Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiosa õpilasesindus on Reaali Esinduskoda (REK) ning põhikooliosa esindab Põhikooli Esinduskoda (PEK). REKi presidendi valimised toimuvad iga aasta oktoobrikuus. Reaali Esinduskoda kuulub [[G5 (Eesti organisatsioon)|G5 õpilasesinduste liitu]], mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Üle aasta külastavad REKi esindajad [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumit]]i ning samamoodi külastavad üle aasta HTG õpilaskogu esindajad Tallinna Reaalkooli.
 
=== Reaali Poiss ===
* [[džäss]][[bänd]] "R", [[Kurt Strobel]] (viiul, trummid), [[Herbert Putzker]] (viiul), [[Konstantin Paulson]] (hilisem Paalse) klaveril, [[Rolf Eichwald]], [[Alfred Klas-Glas]], [[Eduard Klas-Glas]] tšellol<ref>Tiit Lauk, [https://www.folklore.ee/tagused/nr41/lauk.pdf Džässi ja rahvamuusika suhetest Eestis 20. sajandi I poolel], Kirjandusmuuseum</ref>
* Realistide Koondis Kanadas ja Toronto realistide koondis<ref name="2010_01_22_REALISTIDE_KOONDIS_KANADAS">22 Jan 2010, Teadaanne, Eestlased Kanadas, [https://www.eesti.ca/teadaanne/article26957 Realistide Koondis Kanadas teatab, et koondis on otsustanud oma tegevuse lõpetada „poiste“ vähesuse tõttu], eesti.ca</ref>
 
 
==Kirjandus==
129 088

muudatust