Organismid, eriti [[lagundajad]], omakorda etendavad tähtsat osa [[mullateke|mullatekkes]]. Nad toodavad [[huumus]]t ja transpordivad seda. Samuti hoolitsevad nad mulla õhutamise ja läbisegamise eest ([[bioturbatsioon]]).
[[Mullateadus]]es vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunud [[kivim]], mille koostis on vähe muutunud. Ent just need [[mulla lõimis]]e muutused [[mullateke|mullatekke]] käigus on eelduseks mullatüüpide detailsele eristamisele ja kirjeldamisele. Üldiselt toimub areng väga madalatest, väga kivistest muldadest sügavamate, peeneteralisemate muldadeni nõrgalt lagunenud, mineraaliderikka kivimini. Sellest areneb "väliste" mõjurite ([[kliima]], [[taimkate]], kasutamise viis) toimel spetsiifiliste omadustega [[mullatüüp]].
Mullateaduse rakendusvaldkondade seas on [[mullakaitse]], [[põllumajandus]] ja [[metsamajandus]].
