Redaktsioon: 26. august 2021, kell 10:13 redigeeri 185.50.99.245 (arutelu) Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. august 2021, kell 11:05 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 970 muudatust P Tühistati kasutaja 185.50.99.245 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 82.131.18.23. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Affiche émigration JP au BR-déb. XXe s..jpg\|thumb\|Jaapani valitsuse plakat Lõuna-Ameerikat reklaamida]] '''~~Väljaränne''' ehk '''emigratisioon~~Emigratsioon''' (ladina k. ''emigrāre'' välja rändama) ehk '''väljaränne''' teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine. Rahvastikurände ([[migratsioon]]i) üks liik. ~~Väljarändena~~Emigratsioonina ei käsitleta sunnitut poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel välismaale siirdumist (pagulust), millega kaasneb uuel asukohamaal poliitilise varjupaiga (asüüli) taotlemine. Emigratsiooniks ei loeta ka ajutiselt välismaale tööleasumist. Elukoha vahetaja on endise asukohamaa suhtes emigrant ja uues elukohas immigrant (sisserännanu). Kui emigreerumisel säilitatakse piiriülesed sidemed oma päritolumaaga, siis seda nimetatakse [[hargmaisus]]eks. Algselt seostus emigreerumise mõiste inimeste (peamiselt eurooplaste) ümberasumist ülemeremaadesse (Austraalia, Kanada, USA, Uus-Meremaa jne). Väljarände peamiseks põhjustajaks läbi aegade on olnud inimeste majanduslikud raskused, asukohamaa vaesus ning seal valitsev tööpuudus. Ka rahulolematus valitseva poliitilise olukorraga diktatuuri- või sõjaväelise režiimiga riikides on põhjustanud elanike vabatahtlikku lahkumise oma kodumaalt. 18. rida: Eestist lahkuti 1880.–1917. aastal eelkõige majanduslikel põhjustel, kusjuures peamisteks sihtkohtadeks olid Põhja-Ameerika ning Venemaa viljakad ja soodsa kliimaga piirkonnad. 1939.–1944. aastal oli Nõukogude okupatsiooni ähvarduse tõttu sunnitud kodumaalt lahkuma üle 100 000 inimese. Pärast iseseisvuse taastamist Balti riikide 1991. aastal on Eestist, Leedust ja Lätist vabatahtlikult lahkunud hinnanguliselt üle 150 000 vene keelt kõneleva inimese, kes okupatsiooni ajal mitmesugustel põhjustel neisse riikidesse elama olid asunud. Üksnes Tallinna elanike arv vähenes 1990. aastatel üle 50 000 inimese võrra. 20. sajandi teisel poolel haaras massiline emigreerumine Aasia riikidest. Lahkuti Vietnamist, Hiinast, Filipiinidelt, Lähis-Ida maadest Afganistanist ja Iraagist, samuti Süüriast, Liibanonist ja paljudest Aafrika maadest. Seekordne emigratsioonilaine seadus väga raskesse olukorda valdavalt Euroopa riigid. ~~Väljaränne~~Emigratsioon tervikuna tekitab igale riigile nii ~~rahvastikulisi~~demograafilisi kui ka poliitilisi ja majanduslikke probleeme. Seetõttu tegelevad selle küsimusega ülemaailmses plaanis mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja riikide ühendused. ÜRO egiidi all tegutseb Kõrgem Pagulaskomisjon, loodud on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Liidu institutsioonides on massiline immigratsioon Euroopasse suur probleem. ==Vaata ka== * [[Asüül~~\|Varjupaik~~]] * [[Immigratsioon~~\|Sisseränne~~]] * [[Kodakondsus]] * [[Kvoot]] * [[Migratsioon~~\|Ränne~~]] * [[Paadipõgenikud]] * [[Pagulane]]

Emigratsioon: erinevus redaktsioonide vahel