Erinevus lehekülje "Tallinna Reaalkool" redaktsioonide vahel

P
1940. aastal võeti aulast maha marmortahvel. Punavõimud võtsid 1940. aasta sügisel maha ka [[Õppursõdurite monument Tallinnas|vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate auks püstitatud mälesussamba ehk Poisi]]. Pärast võimuvahetust 1941. aastal andsid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioonivõimud]] loa mälestussamba taastamiseks, aulas taasavati ka marmortahvel. Edasi toimus koolitöö enamjaolt normaalselt kuni 1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamiseni]], mille tõttu katkestati ka koolitöö. Kuigi pommitamise käigus sai Reaalkooli hoone tugevalt kahjustada, ei olnud purustused sedavõrd karmid kui kõrval asuv [[Estonia teatrihoone|Estonia]] puhul – teater oli täiesti varemeis. Kuigi ümberringi oli hävitustöö suur, pääses [[Õppursõdurite monument Tallinnas|Poiss]] imekombel pommitamisest puutumatuna.<ref name=":0" />
 
Punavõimude taasvõimuletuleku järgselt kõrvaldati 1945. aastal Reaalkooli aulas asuv marmortahvel ja 1948. aastal hävitati ka [[Õppursõdurite monument Tallinnas|Poiss]]. Koolitegevus jätkus 16. oktoobril 1944. aastal ja segase aja tõttu vahetusid direktorid äärmiselt tihti. Viie aasta jooksul vahetus direktor viis korda kuni direktoriks sai [[Emilie Pertels|Emile Pertels]], kes oli Reaalkoolis ametis aastatel 1949–1953, peale teda tuli [[Aleksei Tsõgankov]] hüüdnimega Paša (ametis aastatel 1953–1970). Ka õpetajad vahetusid väga tihti kuigi õpetajate seas oli ka mitmeid pikemaajalisi õpetajaid moodustades tuumiku. ENSV ajal ei olnud õpetamine kõige lihtsam töö, nimelt pidid õpetajad rangelt järgima keskvõimu poolt seatud reegleid ja õppekavu. <ref name=":0" />
 
=== Nõukogude okupatsioon ===
Aastatel 1945–1949 vahetus direktor viis korda kuni ametile tõusis Tallinna 2. Keskkooli esimene naisdiektor Emile Pertels, kes oli Reaalkoolis ametis aastatel 1949–1953. Kuigi Pertels oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige ei kõnelnud ta parteipoliitikast kunagi ega ilmutanud ka entusiasmi ametliku ideoloogia propageerimiseks. Samuti polnud ta leppimatult eestikeelse õppe ning eestimeelsete ilmingute vastu. Pertelsi peamiseks jäljeks Tallinna Reaalkooli ajaloos loetakse lõpukella traditsiooni, mis tema ametiajal tekkis.<ref>https://www.real.edu.ee/ajatelg/emilie-pertels.html</ref>
 
Pertelsile järgnes Aleksei Tsõgankov, kelle hüüdnimeks oli Paša (ametis aastatel 1953–1970). Tsõgankov õpetas ka NSVL ajalugu. Ajapikku sai temast kooli patrioot, kes tuli edukalt toime ideoloogiliste suuniste ja kooli praktilise elu sidumisega. Ta pani 1955. aastal aluse jaanuarikuistele vilistlaspäevadele, mis asendasid 29. septembril peetavaid vilistlaspäevi. Tänaseni peetakse vilistlaspäeva Reaalis jaanuari viimasel laupäeval. Tema ajal muudeti ka kool segakooliks ning ehitati peahoone kõrvale algklassidele mõeldud abihoone, mille nimetus kõnepruugis on Väike Maja.<ref>https://www.real.edu.ee/ajatelg/aleksei-ts%c3%b5gankov.html</ref>
 
=== Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost ===
47

muudatust