Miinisadam: erinevus redaktsioonide vahel

Nõukogude perioodil 1985. aastal valmis Miinisadama ainetel üks venekeelne [[ilukirjandus]]lik [[raamat]] "Miinisadam", autor Juri Baranov.

Miinisadamast on salvestatud ka [[laul]] "Minnaja Gavan" ehk miinisadam, autoriks Sergei Djudin.<ref>https://mp3leon.com/download/OavYQyBoHA0/minnaya-gavany-avtor-i-ispolnitely-sergey-dyudin.html</ref>.

=== Sadama kavandamine ja nimi ===

Uut [[Venemaa keisririik|Vene]] mereväebaasi kavandati Tallinna juba 1908. aastal. [[Peeter Suure Sadamsadam]]a nime all rajatud baasi kavandati ka [[Meremiin|miinide]], [[torpeedo]]de jms varustatud laevade sadam, kus olid ka vastava varustuse ladustamise ja hooldamise, aga ka vastavate laevade hooldamise ehitised. Selle sadama [[bassein]]i ametlikust [[Vene keel|venekeelsest]] nimetusest ''Минная гавань'' on otsetõlkena pärit ka eestikeelne ''Miinisadam'', aga projektdokumentatsioonis esinenud [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] variandi ''Port des Torpeillers''<ref>Nt [[Eesti Meremuuseum]] MM F 9278</ref> järgi seda võiks tõlkida ka '[[Torpeedokaater|Torpeedopaatidetorpeedopaatide]] Sadamanasadamana'.

Praegu vanim teadaolev Peterburi kaitse pea- ehk keskpositsiooni laevastiku pea-operatsioonibaasi projekt on pärit 18. detsembrist ([[vkj]] 5. detsembrist) 1911,<ref>Venemaa Riiklik Mereväearhiiv RGAVMF 326-2-1604</ref>, mille [[ida]]osas on juba kujutatud ka praeguse Miinisadama algvarianti.

Mereväebaasi pidulik nurgakivi asetamise tseremoonia toimus 12. juulil ([[vkj]] 29. juunil) [[1912]] [[Väike Paljassaar|Väikesel Paljassaarel]], kus osales ka [[Venemaa keiser]] [[Nikolai II]]. Tänapäeval tuntakse seda ehitist [[Katariina muul]]ina. See oli ka Miinisadama ehituse ametlik algus, ehkki ettevalmistavad tööd olid alanud juba varem.

=== Eesti Merejõududemerejõudude kasutuses 1925-19401925–1940 ===

Pärast Vabadussõja lõppu oli suure akvatooriumiga Miinisadam üsna kehvas seisus, kuid seda süvendati ja korrastati järgnevatel aastatel. 1925. aastal nimetati sadam Sõjasadamaks ja [[Eesti merejõud]]ude Kaubasadamas seisnud laevad paiknesid sinna ümber. Sadama teenindamiseks moodustati Merejõududesmerejõududes 1927. aastal samanimeline üksus, mille koosseisu arvati ka abilaevastik.

1934. aastaks ehitati Sõjasadamas välja [[kai]]d, paigaldati aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ja sisustati laevaremonditöökoda, [[torpeedo]]de ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja.

Eraldi tehnilise teenindamise üksus oli Merejõududemerejõudude Baasbaas, mis 1940. aastaks koosnes üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast.

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal 1941-19441941–1944 kasutas sadamat Saksa [[Kriegsmarine]].

Pärast Teise maailmasõja lõppu paiknes taas Miinisadamaks nimetatud sadamas peamiselt [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]], mis ühtlasi puhastas sõja ajal väga tihedalt mineeritud Soome lahte veel aastaid. Lisaks sellele asusid sadamas veel üksik [[valvelaev]]ade divisjon ja üksik väikeste [[allveelaevahävitaja]]te divisjon.

Vene vägede lahkudes oli Miinisadamas 12 uputatud laeva, mille tankides oli 15 t kütust. Samuti leiti 1994. a. inventeerimise käigus sadama põhjast laskemoona ja 24 t olmeprahti. Sadama maismaa-alal hinnati 1993. a. naftaproduktidega reostunud ala suuruseks 3400 m2 , kus õli- ja kütusejääke oli 6 t. Muudest jäätmetest leidus 570 t metallijäätmeid ja 800 t ehitusmaterjalide jäätmeid.<ref>Koostanud ja toimetanud [[Anto Raukas]], [https://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/99_PDF.pdf ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU SÕJAVÄE JÄÄKREOSTUS JA SELLE LIKVIDEERIMINE], Eesti Vabariigi [[Keskkonnaministeerium]] Tallinn 1999, lk 77</ref>.

=== Eesti Mereväemereväe kasutuses alates 1994 ===

[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas (2008.)]]

[[Pilt:Tarmo Flag Lennusadam Tallinn 15 July 2017.jpg|pisi|Taamal paistmas Miinisadam.]]

[[Venemaa Föderatsioon]]i merevägi andis Miinisadama [[Eesti merevägi|Eesti mereväele]] üle [[31. august]]i hilisõhtul [[1994]].<ref>[[Madli Vitismann]]. Lahkusid 31. augustil kell 21. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]], 27. september 1994</ref>. Sadamasse olid kasutuskõlbmatuna maha jäetud, uputatud või uppunud umbes 10 vene sõjalaeva. Sadamaehitiste sisustus ja süsteemid oli amortiseerunud, rüüstatud või lõhutud.

2008. aastal algatati mitme Miinisadama ehitise muinsuskaitse alla võtmine. 2014. aastal võetigi kaitse alla suur miiniladu (mälestis nr 28773), läänepoolne ladu-töökoda (mälestis nr 28774) ja suur katlamaja koos korstnaga (mälestis nr 28775). Lagunenud välisvoodriga idapoolne ladu-kantselei aga ehitati 2009. aastal ümber ning jäeti seetõttu vähese [[autentsus]]e tõttu muinsuskaitse alt välja. Kaitse alt jäi välja ka väike katlamaja korstnaga, mis praeguse krundijaotuse järgi asub [[Noblessneri sadam]]a alal. Hundipea ümarast kütusehoidlast on tehtud garaaž, teised kütusehoidlad on lammutatud.

* [[Lennusadam]]

* [[Hundipea sadam]]

== Viited ==

== Kirjandus ==

* [[Robert Treufeldt]]. “Peeter"Peeter Suure merekindlus”merekindlus". // Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks. // [[Eesti Meremuuseum]]. Tallinn 2014. Lk 6-9

* Robert Treufeldt. "Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas". // Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn 2015. Lk 102-108