Erinevus lehekülje "Tallinna Reaalkool" redaktsioonide vahel

(Täiendasin peatükki)
 
Detsembris 1918 pandi Tallinna Reaalkooli hoonetes lipnik [[Leopold Tõnson|Leopold Tõnsoni]] algatusel alus [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste Malevale]], ametlik luba [[Sõjaministeerium|sõjaministeeriumi]] poolt anti 16. detsember 1918. Organiseerijate hulgas oli ka Reaalkooli võimlemisõpetaja [[Anton Õunapuu]], kellest sai kalevlaste kuulipildujakomando pealik ja [[Otto Tief]]. Juba 20. detsembril 1918 alustas Reaalkooli kantseleis tegevust vabatahtlike vastuvõtu büroo, mida juhtis [[Leopold Tõnson]]. 22. detsembriks oli kalevlastel koos üle kahe rühma jagu mehi. Kalevlased olid vaevalt nädala õppust saanud kui [[Johan Pitka|Johan Pitkalt]] tuli käsk teha dessant [[Loksa|Loksale]], sellest võttis osa 60 meest. Enne lõpliku [[Viru rinne|Viru rindele]], [[Jõelähtme|Jõelähtmesse]] minekut oli Kalevlaste Malevas 250 meest. Just kalevlaste ja ka soomlaste abiga suudeti taganemisele lõpp teha. Kuuldused lisavägede saabumisest innustas ka teistel rinnetel olevaid sõdureid niivõrd, et kõik vaenlase rünnakud löödi tagasi. Seda momenti, koos inglaste laevastiku saabumisega võib pidada pöördelisteks momentideks [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name=":0" />
[[Fail:Vabadussõja mälestussammas. 05.jpg|pisi|Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele pühendatud mälestusmärk, mida kutsutakse ka Reaali Poisiks]]
 
Esimene realistist õppursõdur, kes vabadussõjas 8. detsembril 1918 hukkus oli [[Harald Triegel|Harald Triigel]] (sündinud 1901 – langes 8.12.1918). Algselt maeti ta [[Järve mõis|Järve mõisa]] ühishauda, kuid tema isa kaevas 1919. aastal surnukeha sealt välja ning mattis Haraldi surnukeha ümber praegusele [[Siselinna kalmistu|Siselinna kalmistule]]. 9. mail 2000 paigaldas Tallinna Reaalkool kangelassõduri mälestuse jäädvustamiseks tema hauale väärika hauatähise, mida käiakse iga aasta Reaalkooli poolt 8. detsembril külastamas. Kolmteist päeva hiljem, 21. detsembril 1918 langes järgmine realist – Gunnar Dobka. Matusetalitlus toimus [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikus]] ja maeti Tallinna Kopli surnuaiale. Matmispaik on kadunud olematusse koos rüüstamiste ja tasandamistega. [[Mõniste mõis|Mõniste mõisa]] kaitstes kalevlaste ridades kolmas realistist õppursõdur – Eugen Seeberg. Matusekorraldused toimusid [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirikus]] ning ta maeti Kopli surnuaiale – haua saatus on sama mis Dobkal. Artur Sisask oli soomusrong nr. 2 sõdur. Ta hukkus 19. märtsil 1919, kui soomusrong nr. 2 dessantrühm koos mereväelaste ja soomusrong nr. 1 meestega läks Orava mõisa tagasi vallutama.<ref name=":0" />
 
=== Tähiseid Tallinna Reaalkooli ajaloost ===
47

muudatust