Saaremaa biennaal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}}
'''Saaremaa biennaal''' on 1995. (1992.) aastast [[Saaremaa|Saaremaal]] Kuressaares toimuv rahvusvaheline kunstisündmus. Biennaali eestvedajad olid [[Peeter Linnap]] ja [[Eve Kiiler|Eve]] Linnap (praegu [[Eve Kiiler]]), kes laiendasid 1992. aastal koos [[Anti Kuus]]
'''Saaremaa fotofestival toimus 1992. aastal.''' Selle kutsus ellu kohalik ettevõtja Anti Kuus, ürituse kunstiline juht oli Peeter Linnap ja näituste kuraatoriks oli Eve Linnap (Kiiler). Näitused toimusid pms Saaremaa muuseumis ja ümberkaudsetes hoonetes. Väljapanek „Visioone ääremaadelt“ oli kokkuvõtlik ülevaade Baltimaade uusimast fotograafiast ja „Some European Outlooks“ pakkus meie ja rahvusvahelisele vaatajale tutvumiseks Skandinaaviamaade, Suurbritannia jpt riikide fotokunsti. Tuntud nimedest olid esindatud Martin Parr, Robin Dance ja David Bate Inglismaalt, Jorma Puranen Soomest Johny Jensen Taanist jpt. Festivali konverentsil esinesid Michael Köhler (Saksamaa), Robert Meyer (Norra), David Bate (UK), Kati Lintonen (Soome), Lindsay Lewis (Šotimaa) jt.
10. rida:
Esimese biennaali põhitemaatika oli ajalugude suhtelisus ja nende fabritseerimine. Ajalugu tõlgendati biennaali näitustel ja konverentsil kui ''konstruktsiooni,'' mida juhivad inimlikud, poliitilis-ideoloogilised, majanduslikud jm huvid. „Ajalugu“ oli ürituse vaatenurgast kontseptualiseeritav suhteliselt passiivse kangana (fabric, fabrique), mida saab markeerida, sündmustega täita ja animeerida. Samal ajal käsitleti ajalugu kui tootmist ja selle produkte ehk kui „vabrikut“ (Fabrique, vabrik), kus sündmuste valik ja neile ehitatud tähenduste toodang sõltub poliitilistest, majanduslikest jpm huvidest. Ürituse ideoloogias eristati „suurt ajalugu“ (formaliseeritud kirjutatud ajalugu pms suurriikide positsioonilt) „väikestest ajalugudest“ (kodulugu, biograafiad, isiklikud kogemused ja mälestused jmt). Seniseid „ametlikke“ ajalugusid kirjutati üritusel ümber nii kataloogitekstides (Ajaloo Vabrik: [näituse kataloog, 22. juuli - 13. august 1995. a.] = Fabrique d'Histoire / [toimetaja Peeter Linnap; kataloogi kujundus: Eve Linnap; kaas: Peeter Linnap, Jüri Ojaver] [Tallinn]: [Kaasaegse Foto Keskus], 1995 (Tallinn: Uniprint) 119 lk.: ill.; 32 cm) kui ka konverentsikogumikus. Ürituse näitused toimusid Saaremaa muuseumis/ Kuressaare piiskopilinnuse ca 70 ruumis, samuti Kuressaare linnagaleriis ja tulevase teatri toona pooleliolevas hoones. Näitusel osales hulgaliselt maailma tippkunstnikke, sh, Johannas Vuoksenmaa (Soome), Christian Boltanski (Prantsusmaa), Ane Mette Ruge (Taani), Henrik Duncker/ Yrjö Tuunanen (Soome), Aleksei Šulgin (Venemaa), Igor Savtšenko (Valgevene), Susan Trangmar, Jane Mulfinger (Inglismaa), Vibeke Tandberg (Norra), Maria Miesenberger, Sven Westerlund (Rootsi), Jerzy Olek ja Wojciech Prazmowski (Poola), Juris Boiko, Anita Zabilevska, Andrejs Grants (Läti), Mart Viljus, Jaan Toomik, Mati Karmin, DeStudio, Andrus Kõresaar, Piia Ruber, Piret Räni, Marko Laimre jt (Eesti).
„Ajaloo vabriku“ konverents keskendus ajalugude suhtelisuse rõhutamisele ja nende pidevale ümberkirjutamise vajadusele
I Saaremaa Biennaali toetasid Avatud Eesti Fond ja selle allasutused, Rootsi Instituut, Briti Nõukogu, Eesti Kultuuriministeerium, paljude riikide fondid, Saaremaa muuseum, eraisikud ja firmad.
Ajaloo vabrikut külastas Saaremaa muuseumi statistika põhjal ca 60.000 inimest. Ajaloo Vabriku kohta ilmus rahvusvahelises pressis ja kodumaises ajakirjanduses ca 80 artiklit jm kirjutist. Biennaalist tehti kokku 3 televisioonisaadet Ajaloo Vabrik, Ajaloo Vabrik 2: Dokument kunstis ja Ajaloo vabrik 3: Peeter Linnapi intervjuu Thomas
'''Telesaated Saaremaa biennaalist "Ajaloo Vabrik":'''
20. rida:
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/ajaloo-vabrik-fotokunst-ja-ajalugu</nowiki>
'''Eesti Press 1995 (valik)'''
12. Heie Treier, "Biennaali organiseerimise retsept", "Vikerkaar",1995, nr.11
13. Heie Treier, "Fabrique d`Histoire: kokkuvõte", "Kunst",1996, nr.1.
14. Peeter Linnap, "Ajaloo Vabrik", "Kultuurileht", 4.08.95
15. Thomas McEvilley, "Ajaloo kangas kootakse ümber", intervjuu H. Treierile,
16. Vappu Vabar, "Ajaloo Tunnetamisest", "Kultuurileht",11.08.95
86. rida ⟶ 75. rida:
37. Saaremaa biennaalil avatakse "Ajaloo artell", "Kultuurileht",21.07.95
38. Saaremaa Biennaal`95, "Valokuva", Finnish Photography magazine,1995,
39. Saaremaa Biennaal`95, "KATALOG", Denmark,1995, March
110. rida ⟶ 99. rida:
49. Areen, "Eesti Ekspress", 28.07.95
50. Varblane, Reet. Ajaloo Vabrik ja artell Saaremaal.
'''II Saaremaa biennaal''' toimus 1997. aastal Kuressaares ja kandis pealkirja "Invasioon".
Kui esimese biennaali teema oli kontseptualiseeritud AJA ja aja üleskirjutamise kaudu (ajalood, mälu, biograafia) siis II biennaal tegeles kokkuvõtlikult öeldes RUUMIGA, täpsemalt ruumi territorialiseerimise kaudu - poliitilise geograafia mõisteväljaga. Invasiooni käsitleti üritusel ja selle konverentsil nii klassikalise sissetungi või territoriaalse ülevõtmisena - kui agressiooni või infektsiooni tähenduses. 1997. aastaks oli Eestis alles vabanetud võõrvägede viimastestki kohalolekust, mis tingis kõrgendatud huvi selle temaatika vastu. Biennaali peanäitus toimus
Invasiooni konverentsil esinesid Victor Burgin (peaesineja USA/ UK), Andrew Benjamin (UK/ AU), Gertrud Sandqvist ja Maria Lind (Rootsi), Iveta Boiko (Läti), Deborah Ely (Austraalia), Joan Fontcuberta (Hispaania), Marta Kuzma (Ukr/ USA), Maaretta Jaukkuri (Soome), Nigel Warwick (Poola/ GB), Francette Pacteau (Prantsusmaa/ USA), Colonel (Prantsusmaa/ Taani), Lizzie Calligas (Kreeka) jpt. Eestist esinesid Anti Randviir (TÜ Semiootikaosakond), Virve Sarapik, Peeter Linnap jpt.
130. rida ⟶ 117. rida:
<nowiki>https://arhiiv.err.ee/vaata/invasioon-saaremaa-biennaal-1997-200863</nowiki>
'''Välisartikleid Saaremaa biennaalist 1997 (valik)'''
144. rida ⟶ 126. rida:
07.1997 (Läti)
3. Antra Klavina. „Invaziju pedas un varianti: Sarema skizes“.
4. McEvilley, Thomas. The Postmodern Transition.- In "Oxford Encyclopaedia of Aesthetics". 1998/ 2014, Vol II (Inglismaa)
5. Lind, Maria. Deportation starkast pa plottrig estnisk biennal.
6. Pšibilskis, Liutauras. Traces of History.
7. Koivisto, Kaisu. „Yhdistäva tekija: invaasio“. Taide (Helsingi), 1997, nr. s. 11
160. rida ⟶ 142. rida:
9. Burgin, Victor. Ruum, liikumine, invasioon. Intervjuu. Sirp, 18.VII 1997.
10. Damsgård, Helle. Fabrique d´Histoire.
11. Hansen, Henning. Saaremaa fotofestival.
12. Juske, Anto. Sõjaloots Saaremaa vetes. Oma Saar, 1997, 8. juuli
13. Juske, Ants. Invasioonid kunstis. Päevaleht 14.VII 1997
178. rida ⟶ 160. rida:
18. Kelomees, Raivo. Kunstiajalugu kui seltskondade sõda. Eesti Ekspress 4. VIII 1995.
19. Kiil, Urmas. Sajandilõpu biennaal on küsimärgi all. Oma Saar, 1997, 15. juuli
20. Kivimaa, Katrin. Invasiooni võimalikkusest Eestis. Kultuurimaa 23. VII 1997.
21. Kivimaa, Katrin. Biennaal väljaspool Eestit.
22. Kivimaa, Katrin. Olen sotsialist. Intervjuu Victoria Burginiga.
23. Kivimaa, Katrin. Ruum, liikumine, invasioon: Intervjuu Victoria Burginiga. Sirp, 1997,18.07
24. Kivimaa, Katrin ja Soans, Hanno. Globaalse ja regionaalse piiril. Intervjuu Andrew Benjaminiga. Sirp, 1997, 25. juuli.
25. Krull, Hasso. Invasioon ja evasioon: Saaremaa biennaali problemaatikast. Eesti Ekspress 8 VIII 1997.
26. Linnap, Peeter. Ajaloo vabrik on möödas, elagu invasioon! Sirp, 1997, 25. juuli
27. Linnap, Peeter. Saaremaa - Eesti nüüdiskunsti sünnikodu.- Rmt. Peeter Linnap (Koost). "Eesti Foto Antoloogia". II Kd. Tartu, Pallas, 2021, lk.637-655
28. Moodne kunst vallutab Kuressaare.
29. Nele Nemvalts. Eile avati Saaremaa Biennaal 1997.
30. Pilvre, Barbi. Saaremaa biennaal uurib invasiooni. Eesti Ekspress, 1997, juuli
204. rida ⟶ 186. rida:
31. Pilvre, Barbi. Biennaali teine invasioon. Eesti Ekspress 18. VII 1997.
32. Pärt, Helju. Kuressaarlase arvamus biennaalist.
33. Saar, Johannes. Agressor Linnap.
34. Sobolev Mari. Invasiooni erinevaid võimalusi.
35. Tali, Piret. Peeter Linnap – meie mees maailmas.
36. Tamm, Jaanus. Biennaal hakkas pihta.
37. Tamm, Jaanus. Kultuurikõnelus Bruno Paoga. Oma Saar, 1997, 23. juuli
38. Treier, Heie. Creativity invaded. Saaremaa. Estonian Art. 1997, nr. lk.1-3.
220. rida ⟶ 202. rida:
39. Treier, Heie. Militaarne invasioon kunsti“. Vikerkaar, 1997, nr. 7-8, lk.74-85
40. Treier, Heie. Loovuse sissetung Saaremaale.
41. Treier, Heie. Saaremaa biennaal on pääsenud maailma kunstiajalukku. Eesti Ekspress : Areen (1999) 25. märts, lk. B6
42. Saaremaa Biennaal ’97: meie nähtamatu vaenlane tuleb jälle nähtavaks teha. Oma Saar, 1997, 10. juuli.
43. Saaremaa Biennaal in invasioon Kuressaarde positiivses tähenduses. Oma Saar
44. Tiina S. Fotokunsti ülistus. Intervjuu Mehhiko kunstniku Julio Orozcoga. Sakala, 1997, 26. juuli
== Viited ==
244. rida ⟶ 226. rida:
* Peeter Linnap. Fotoaken Euroopasse. Almanahh Kunst, 1993, nr.1, lk.19-24
* Kati Lintonen. Saaremaa fotofestival. Valokuva (Soome) 1992, nr.5, s.5
* Tõnu Noorits. Pildikesi näituselt.
* Peeter Tooming. Salamisi Saaremaale. Fotofestivalile.
* Peeter Tooming. Linnap – Wanted! Liivimaa kroonika 1992, 27. august
* Saaremaa fotofestival Kuressaare 17.-19.07.1992. EE Küsimustele vastasid Anti Kuus – festivali peakorraldaja, Peeter Linnap – kunstiline juht. EE, 3. juuli 1992
* Saaremaal tuleb rahvusvaheline fotofestival. Vaba Eestlane, 1992, 14. juuli
* Oma Saar, 18. juuli 1992
* Oma Saar, 15. juuli 1992
263. rida ⟶ 245. rida:
* Mette Sandbye, "Historiefabrikken", Weekendavisen, 11.-17.08.95 (Taani)
* Harri Päivasaari, "Historian liukuhihnalta oman elämän sankareiksi", "Helsingin Sanomat", 29.07.95 (Soome)
* Harri Päiväsaari. "Postmodernismi on vapautusliike".
* Heie Treier, "The recipe for arranging a Biennale" "Imago - Another European Photography", 1995,Sept. (Slovakkia)
* Igor Savchenko, "Fabrika Istorii I", "Mastatsva",1995, nr.11 (Valgevene)
* Igor Savchenko, "Fabrika Istorii II", "Mastatsva",1995, nr.12 (Valgevene)
* Sonata Zalneravičiute, "Istorijos Fabrikas"; "7 Meno Dienos (Leedu), 11.09.1995
* Saaremaa Biennale`95 /"Fabrique d`Histoire", "Photofile",1995,September (Austraalia)
| |||