138 067
muudatust
Resümee puudub |
P ("Kontrollimine" ja "kontrolli all hoidmine" ei ole sama tähendusega.) |
||
'''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] – [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]].
Pärast kuningas [[Christoffer II]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg (Taani)|Viborgis]]. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]]. aastal [[Norra]] kätte läinud [[Skåne maakond|Skåne]].
Valdemar IV andis Tallinna linnale loa ammutada vett kuningale kuulunud [[Ülemiste järv]]est. Samuti sai linn loa rajada kanal, mis
Valdemar ei suutnud enda käes hoida [[Taani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega). [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister|ordumeistrile]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni
Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta. Valdemar IV
[[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsundi rahuleping]] oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks.
|