Magalarajoon: erinevus redaktsioonide vahel

{{allikad}} {{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}}

[[Eesti]] magalarajoonide [[eluruum]]id vajavad hooldust, et hoida ära [[soojuskadu]] ja regulaarsete ilmastikutingimustega kaasnevat kulumist ja [[amortisatsioon]]i. Hooneid haldavad peamiselt korteriühistud, mis on aastate jooksul lasknud vastavalt oma võimetele teha eri raskusastmega [[renoveerimine|renoveerimistöid]]. Leidub inimesi, kes arvavad, et pikaaegseltpikka aega laialdase kasutuseta olevad paneelelamud ja muud peaaegu tühjad hooned tuleks kasutusest välja arvata, kuigi nii individuaalhooneteleramutel kui ka korteritel on omanikud, mis tõsiasi hoonete lammutamist ei võimalda. Skeptikute sõnul on magalarajoonid amortiseerunud ja pikema aja kontekstis perspektiivitud.{{lisa viide}} Pooldajate meelest hoiab magalaeluruumide suur hulk nende hinnad stabiilse või madalana, vältides seeläbisellega nende ebamõistlikku hinnatõusu nõudmisenõudluse suurenemisel; võimaldab eri ühiskonnakihtidest inimestele kompaktset elamist tiheasustusega sootsiumis, mitte väga kaugel töö- ja puhkekohtadest; ning väldib või aeglustab Ameerika-stiilis [[Suburbanisatsioon|suburbaniseerumist]] ja [[Valglinnastumine|valglinnastumist]].