Redaktsioon: 25. august 2021, kell 23:35 redigeeri 85.253.111.78 (arutelu) →‎Kultuur: Põliselanike legend räägib, et Rano Raraku jalamil oli elanud nõid, kes moaid oma kohale jalutama oli pannud, aga ühel päeval ta solvus, sest kalamehed ei jaganud talle päevasaaki, ning nii jäidki poolel teel olevad moaid seisma, kuhu juhtus. Seda lugu räägiti nii Roatridge'le kui Heyerdahlile. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. august 2021, kell 23:48 redigeeri eemalda 85.253.111.78 (arutelu) →‎Ajalugu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
22. rida: ==Ajalugu== Rapa Nui avastas [[polüneesia]] pealik ja meresõitja [[Hotu Matu'a]]. Ta saabus saarele ühe või kahe [[kanuu]] ja oma suguvõsaga. Millal see juhtus, on teadmata. Süsinikdateerimise põhjal on vanimaid ehitisi leitud [[4. sajand\|4. sajandist]] (Poike poolsaare kaitserajatis, mille sügavaim kiht asub tuhast madalamal), samal ajal, mil avastati [[Hawaii saared]]. On ka arvatud, et ~~see~~Hotu ~~juhtus~~Matu'a jõudis saarele [[7. sajand]]il. See pärineb [[keelekronoloogia]] andmetel ([[rapanui keel]]e erinevusel selle lähimatest sugulastest [[tahiiti keeled\|tahiiti]] ja [[markiisi keeled\|markiisi keeltest]]), samuti mõnel [[radiosüsiniku meetod]]il määratud söetüki vanusel, mis arvatakse pärinevat Rapa Nui metsade laastamise algusaegadest. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Tõenäoliselt saabusid avastajad [[Markiisisaared\|Markiisisaartelt]] läänest. Nad tõid endaga kaasa [[banaan]]i, [[harilik taro\|taro]], [[suhkruroog\|suhkruroo]] ja [[harilik pabermooruspuu\|hariliku pabermooruspuu]], samuti [[kana]] ja [[polümeesia rott\|polüneesia roti]].

Lihavõttesaar: erinevus redaktsioonide vahel