Lihavõttesaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Olulist lisainformatsiooni ajaloo rubriigis. |
→Kultuur: Põliselanike legend räägib, et Rano Raraku jalamil oli elanud nõid, kes moaid oma kohale jalutama oli pannud, aga ühel päeval ta solvus, sest kalamehed ei jaganud talle päevasaaki, ning nii jäidki poolel teel olevad moaid seisma, kuhu juhtus. Seda lugu räägiti nii Roatridge'le kui Heyerdahlile. |
||
37. rida:
Rongorongo lauad on täidetud [[hieroglüüf]]idega, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Rapanuilaste hävitamine eelnes nende kultuuri tundmaõppimisele. Viimasel ajal on hakatud arvama, et rongorongo laudadel ei kasutatagi konkreetset kirjasüsteemi, vaid kirjaeelseid märke, mis abistasid meelespidamist, ja neid laudu ei loetud, vaid jutustati. Kuid see pole kaugeltki üldtunnustatud seisukoht.
Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk [[moai]]sid. Need on valmistatud [[Monoliit (kunst)|monoliit]]idena, välja raiutud ühest kivist. Algselt olid kujudel silmad<ref name="Heyerdahl">Thor Heyerdahl "Aadama jälgedes"</ref> ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusid teisaldati, ja rääkisid eurooplastele, et need olevat
[[Thor Heyerdahl]]i 1986.–1988. aastate ekspeditsioonid tõestasid rapanuilaste väidet [[Tšehhoslovakkia]] inseneri [[Pavel Pavel]]i teooria põhjal, mis väitis, et kujusid liigutati püstiasendis. Köie abil, mille üks ots oli seotud kuju tippu, teine jalamile, oli võimalik kujusid püstiasendis edasi liigutada käputäie inimeste abil.<ref name="Heyerdahl" />
| |||