Redaktsioon: 23. august 2020, kell 13:38 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. august 2021, kell 17:05 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust viki + viited Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{Vikinda\|kuu=juuli\|aasta=2020}} {{Keeletoimeta\|kuu=juuli\|aasta=2020}}~~ [[Pilt:Salevere salumägi.JPG\|pisi\|Salevere Salumägi (september 2010)]] [[File:Salevere salumägi 3.JPG\|thumb\|Salevere Salumägi, näha on ka Salevere pank]] '''Salevere Salumägi''' on kõrgendik [[Pärnu maakond\|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald\|Lääneranna vallas]]. == Kirjeldus == Salevere Salumägi on [[mandrijää]] ja [[Läänemeri\|Läänemere]] kujundatud pinnavorm. Merepoolne järsk kõrgendik moodustub järsust paeseinast, mis koosneb [[bioherm]]sest [[Lubjakivi\|lubjakivist]]. Järsk astang on arvatavasti 6000–5000 aastat vana. Ligikaudu 4000–6000 aastat tagasi oli kõrgendik merest ümbritsetud saar. Selge ilmaga avaneb Salumäe tipust vaade [[Topi laht\|Topi lahele]] ja [[Matsalu laht\|Matsalu lahe]] suudmele. Samuti võib näha kaugemal asuvaid laidusid: [[Papilaid]], [[Kakrarahu]], [[Kumari laid]] ja [[Kesselaid]]. Panga seinast voolab välja [[Silmaallikas]], mis vanadel aegadel olnud ka ohvripaigaks,. jaAllika ~~allikavesi~~vesi olevat noorendava ja ~~ravitoimega~~raviva toimega, eriti silmahaiguste korral. Allika kõrvalt läheb mööda Salevere matkarada, pikkusega 1,5 km~~. Ligikaudu 4000–6000 aastat tagasi oli kõrgendik merest ümbritsetud saar~~. Salevere astangu alaosa on mattunud varisenud pinnase kivide alla. <ref name=":0">{{Netiviide\|url=http://www.pivarootsi.ee/est/81/\|pealkiri=Salevere Salumägi\|väljaanne=pivarootsi.ee}}</ref><ref>{{Netiviide\|url=https://muuseumid.laaneranna.ee/asulad/hanila/salevere-kula/\|pealkiri=Salevere Salumägi\|väljaanne=Lääneranna muuseumid}}</ref> == Salevere salumets == [[File:Salevere salumägi 2.JPG\|thumb\|Salevere salumägi 2]] Salevere Salumäe jalamil kasvab liigirohke Salevere [[salumets]]. Salumets kasvab viljakal ja niiskel pinnasel, kus valitsevad laialehelised puud: [[saar]], [[pärn]], [[jalakas]] ja [[vaher]]. Põõsastest kasvavad [[toomingas]], [[lodjapuu]], [[pihlakas]], [[kuslapuu]] jpt. Mitmed rohttaimed nagu [[lõokannus]], [[kopsurohi]], mitmeõieline [[kuutõverohi]], [[maikelluke]], [[ussilakk]], [[salu-tähthein]], [[püsikseljarohi]], [[lõhnav madar]], [[mets-nõianõges]], [[imekannike]], [[siumari]], [[koldnõges]] jt on iseloomulikud üksnes salumetsadele.<ref name=":0" /> Haruldastest rohttaimedest on siin kasukoha leidnud [[mets-kuukress]], parasiitne [[käopäkk]]. Eestis levisid salumetsad 6500–3000 aastat tagasi, sooja atlantilise kliimaperioodi ajal. Praeguseks ajaks on salumetsad üsna haruldased ja esinevad põhiliselt pehmema kliimaga mere- ja rabasaartel ning Eesti lääne- ja põhjarannikul. Salevere Salumäge katab omanäoline [[loomets]]. Varasematel aegadel oli pangapealne taimestik hõredam ning seda kasutati ~~puisniitkarjamaana~~[[puisniit]]<nowiki/>karjamaana. Puudest on enam levinud [[tamm]]ed, põõsastest aga [[sarapuu]]d. ~~<ref name="Salumets">Salevere Salumets</ref>~~ == ~~Salumäe loomastik~~Loomastik == [[File:Viinamäe tigu koos võsa teoga.jpg\|thumb\|Viinamäe tigu koos võsateoga]] Salevere Salumägi on tuntud kui usside ehk madude koondumiskoht, kohalikud kutsuvad Salumäge ka ussimäeks. Sügisel koonduvad [[rästik]]ud, [[nastik]]ud ja [[vaskuss]]id pangaseina kivipragudesse talvituma. Kevadel võib näha suuri rästikute ja nastikute kogumeid ennast päikese käes soojendamas.<ref name=":0" /> Siiski ei tasu karta, sest talveunest ärkavad uimased maod kogunevad elurajooni lähedale, tänu millele neid matkarajal ei leia. ~~teerajal kohtab hoolikal vaatlemisel hoopis teist laadi vilgast elu:~~ Matkaraja äärde ja lähedusse jääb [[~~kuklas~~Kuklane\|kuklaste]]te pesa. Lindudest esineb kõige enam [[metsvint]]i, [[salu-lehelind]]u, [[peoleo]]d, [[rähn]]i, [[ööbik]]ut, [[Punarind\|punarinnad]], [[puukoristaja]]d ja mitut liiki [[Tihane\|tihaseid]]. Jaanuari- ja veebruariöödel kostab Salumäel [[~~kodukaku~~Kodukakk\|kodukakupaari]]~~paari~~ huikeid. Niiskete ilmadega ilmuvad välja [[must seatigu]] ja Eesti suurim maismaatigu – [[viinamäetigu]]. ~~<ref>Salumäe loomastik</ref>~~ == Traditsioonid == Salumäe matkarajale jääb lõkkeplats, kus kohalik rahvas peab [[jaanipäev]]a, [[volbriöö]]d ja aastavahetust. [[Uusaasta]]pidu on Epp Kärveti ja Ele Differti eesvedamisel ning kohaliku kogukonna toel alates 2000. aastast peetud üsna imelisel moel. Matkarajale, pangaalusele ja allikaümbrusse asetatakse sajad küünlad, mis süüdatakse südaööl põlema. Astangualusele põllule on igal aastal loodud erilaadseid kujundeid: rõngasristist inspireerituna seatakse küünlad kuni 70-meetrise läbimõõduga kujunditesse. Igal volbriööl süüdatakse laulu ja tantsu saatel volbrilõke. Iga inimene paneb teemakohalise kostüümi selga ning üheskoos pidutsetakse Salumäel varahommikuni.~~<ref name="loomastik">Traditsioonid</ref>~~ == Legend ~~Salevere Salumäe tekkimisest~~ == Kord olnud [[Vanapagan]] jälle liikumas. Ta mureks olnudki ainult see, kuidas inimestele rohkem meelepaha valmistada ja neid oma võimusesse saada. Et saada omale pelgupaika ja kindlust nii ühes kui teises paigas, otsustanud Vanapoiss omale ehitada kaks põrgut. Ühe ta tahtis ehitada [[Mõisaküla\|Mõisakülla]] ja teise [[Saaremaa]]le. Hakanud siis esiteks selle põrgu ehitamiseks peale, mis pidanuks tulema Mõisakülla. Asunud vähe maad Suure väina kaldalt sisemaa poole tööle. Kõigepealt tahtnud Vanapagan maa pehmeks tampida, et siis oleks kergem ja hõlpsam sellesse põrgut ehitada. Tampinud siis Vanapoiss juba suur hulga maad tümaks ja pehmeks. Seda Vanapagana nobedat askeldamist aga märganud Suur Tõll üle väina. See olnud parajasti mingisuguse asja toimetuse Muhus ringi liikumas. Nähes Vanapaganat haaranud Tõll maast paraja kaika ja sellega visanud Vanapaganat üle väina. Kepp läinudki märki ja tabanud Vanapagant nii õnnetult, et selle mõlemad sarved peast minema lennanud. Üks neist kukkus maha Mõisaküla juurde ja teine Saleverre. Neist said siis nii kaks Salumäge: Salevere Salumägi ja Mõisaküla Salumägi. See koht, kuhu Vanapagan tahtis ehitada põrgu ja maa selleks tümaks tampis, on praegugi näha. See on [[Mõisaküla raba]]. Praegu Salevere kohalik vanarahvas räägib, et Salevere Salumägi oleks nagu neetud, sest kõik vihma-, lume- ja äikesepilved ning kõik tormid lähevad ümber Salumäe. Salumäe kohal ei ole enamasti kunagi koledat ilma, paistab ainult päike, kuid kui kord nii aasta jooksul pilved Salumäe kohal peatuvad, sajab selle kohal nii, et kõik uputab.<ref>~~Legend~~ERA ~~Saluvere~~II ~~Salumäe~~227, ~~tekkimisest~~473/5 (4) < Hanila, Massu v., Üllaste k. — A. Kelder < Ann Puusepp, 75 a. (1939</ref>▼ ▲Kord olnud [[Vanapagan]] jälle liikumas. Ta mureks olnudki ainult see, kuidas inimestele rohkem meelepaha valmistada ja neid oma võimusesse saada. Et saada omale pelgupaika ja kindlust nii ühes kui teises paigas, otsustanud Vanapoiss omale ehitada kaks põrgut. Ühe ta tahtis ehitada [[Mõisaküla\|Mõisakülla]] ja teise [[Saaremaa]]le. Hakanud siis esiteks selle põrgu ehitamiseks peale, mis pidanuks tulema Mõisakülla. Asunud vähe maad Suure väina kaldalt sisemaa poole tööle. Kõigepealt tahtnud Vanapagan maa pehmeks tampida, et siis oleks kergem ja hõlpsam sellesse põrgut ehitada. Tampinud siis Vanapoiss juba suur hulga maad tümaks ja pehmeks. Seda Vanapagana nobedat askeldamist aga märganud Suur Tõll üle väina. See olnud parajasti mingisuguse asja toimetuse Muhus ringi liikumas. Nähes Vanapaganat haaranud Tõll maast paraja kaika ja sellega visanud Vanapaganat üle väina. Kepp läinudki märki ja tabanud Vanapagant nii õnnetult, et selle mõlemad sarved peast minema lennanud. Üks neist kukkus maha Mõisaküla juurde ja teine Saleverre. Neist said siis nii kaks Salumäge: Salevere Salumägi ja Mõisaküla Salumägi. See koht, kuhu Vanapagan tahtis ehitada põrgu ja maa selleks tümaks tampis, on praegugi näha. See on [[Mõisaküla raba]]. Praegu Salevere kohalik vanarahvas räägib, et Salevere Salumägi oleks nagu neetud, sest kõik vihma-, lume- ja äikesepilved ning kõik tormid lähevad ümber Salumäe. Salumäe kohal ei ole enamasti kunagi koledat ilma, paistab ainult päike, kuid kui kord nii aasta jooksul pilved Salumäe kohal peatuvad, sajab selle kohal nii, et kõik uputab.<ref>Legend Saluvere Salumäe tekkimisest</ref> == Viited == <references /> ~~{{viited}}~~ {{commonskat}} {{koord\|NS=58.691632\|EW=23.585119\|tüüp=maamärk\|kaart=}}

Salevere Salumägi: erinevus redaktsioonide vahel