Erinevus lehekülje "Märtsiküüditamine" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Fail Masendus_ja_lootus.jpg on eemaldatud, sest kasutaja Racconish kustutas selle Commonsist. Põhjus: Missing essential information such as license, permission or source ([[:c:COM)
See oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kommunistliku režiimi massilisim terroritegu Eesti kodanikkonna vastu. Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi [[Siber]]isse saatmiseks rongidele üle 20 700 inimese, sadu inimesi saadeti hiljem Siberisse järgi ja sadu sündis asumisel. Arvestades ka neid, kelle kohta olid küll küüditamisettevalmistused tehtud, aga keda ära viia ei õnnestunud, on kannatanute hulk üle 30 000 inimese. Koos kõigi nende sugulastega, kelle elu ei jäänud samuti endiseks, tabas küüditamine olulist osa Eesti elanikkonnast.<ref>Toimik "Priboi": artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Toimetajad [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]]). Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 7.</ref>
 
Kuid mitte ainult. Märtsiküüditamine oli sõjajärgsetel aastatelsamuti [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] võimude kõige massilisem deporteerimisoperatsioon sõjajärgsetel aastatel, mis haaras korraga nii [[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] kui ka [[Leedu NSV|Leedu]]. Ainuüksi operatsiooni ajal (25.-28. märts 1949) kinni võetud ja kodunt ära viidud inimeste hulk ulatus kolme [[Baltimaad|Balti riigi]] peale kokku ligi 37 000 pere ja 95 000 inimeseni.<ref>Toimik "Priboi": artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. (Toimetajad [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]]). Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 7.</ref>
 
Teadaolevatel andmetel viidi Eestist ära 20 702 inimest (nendest 49,4% naised, 29,8% lapsed ja 20,8% mehed), kellest [[Siber]]is hukkus ligikaudu 3000 inimest.<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. Tallinn: Olion, 1994, lk 200.</ref>
Esimest korda mainis märtsiküüditatute laialt käibel olevat arvu 20 702 [[Tartu Ülikool]]i [[parteiajaloolane]] [[Ervin Kivimaa]] oma [[1970]]. aastal kaitstud [[kandidaadiväitekiri|kandidaadiväitekirjas]], kuid käsikirjana polnud see uurimus laiale avalikkusele kättesaadav.<ref name="tuna_2010-2-137"/>
 
Esimene ešelon 992 küüditatutega läks sihtkohta teele [[Tapa raudteejaam]]ast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.:32, viimane [[Võru raudteejaam]]ast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.:10.<ref name="Sabbo_2_857"/>
 
== Eellugu ==