Arnold Isotamm oli [[Eesti Raadioamatööride Ühing]]u president alates ühingu asutamisest 1935 kuni ühingu tegevuse peatamiseni 1940.
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt teenis Isotamm [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpus]]es [[415. sidepataljon]]i raadioroodu ülemana. ja onOn arvatud{{lisa viide}}, et tema tegevuse tõttu sai [[Arnold Meri]] [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] nimetuse [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Hilovo ja Dno lahing, 17.–18. juuli|väeosa staabi kaitselahingu]] juhtimise eest 17. juulil 1941 [[Dno lahing]]us<ref>{{Netiviide|autor=[[Mihkel Kärmas]]|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69027599/sojasangar-peidab-end-mineviku-eest|pealkiri=Sõjasangar peidab end mineviku eest|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|aeg=14. detsember 2001}}</ref>. Meri osales küll lahingus ja sai neli korda haavata, aga tegelikult juhtis lahingut Arnold Isotamm, kuid A. Meri oli [[Ideoloogia|ideoloogiliselt]] sobivam kui [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] ohvitserist A. Isotamm.
Alates [[1951]]. aastast oli Isotamm [[Tallinna Polütehnikum]]i õppejõud.
