Arnold Meri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida:
}}
 
'''Arnold Meri''' ([[1. juuli]] [[1919]] [[Tallinn]] – [[27. märts]] [[2009]] Tallinn<ref name="YXqaD" />) oli eestlasest [[II maailmasõda|II maailmasõja]] veteran ja [[Eesti NSV]] poliitikategelane. Arnold Meri põrmon maetimaetud Tallinna Liiva kalmistule.
 
Ta oli esimene eestlasest [[Nõukogude Liidu kangelane]]. [[2000. aastad|2000. aastatel]] anti ta kohtu alla süüdistatuna [[genotsiid]]is eestlaste vastu ([[märtsiküüditamine]]).
22. rida:
== Lapsepõlv ja karjääri algus==
 
Arnold Mere isa oli eestlane [[Konstantin Meri]] ja ema Peterburi saksa kaupmehe tütar Olga Danndorff<ref name="d8rE7" />. [[1926]]. aastal emigreerus Mere perekond isa Konstantin Mere ettevõtmisel Eestist [[Jugoslaavia]]sse, kus asus Nõukogude Venemaalt pärast [[Vene kodusõda]] lahkunud ja organiseerunud valgekaartlaste keskus. Arnoldi isa Konstantin töötas Jugoslaavias kokana ja ema majateenijana.
 
Jugoslaavias ristiti Arnold vene õigeusu kommete kohaselt ning ta sai uue õigeuskliku nime Adrian. Ta lõpetas vene algkooli [[Skopje]]s ja 1938. aastal vene-serbia gümnaasiumi [[Belgrad]]is<ref name="qQttl" />. Pärast gümnaasiumi lõpetamist saabussiirdus A. Mere pere tagasi Eestisse ning Arnold asus tööle [[AS Franz Krull|F. Krulli masinatehasesse]] treialiõpilasena, varsti aga kutsuti ta aega teenima Eesti sõjaväkkekaitseväkke [[auto-tanki rügement|auto-tankirügement]]i. [[1940]]. aasta juulis valiti ta Tallinna komsomoliorganisatsiooni linnakomitee koosseisu. [[ELKNÜ Keskkomitee]] ülesandel juhtis sõdurite bürood, mille ülesanne oli luua komsomoliorganisatsioonid sõjaväeosades. Pärast Eesti Kaitseväe likvideerimist ja väeosade liitmist [[Punaarmee]]ga saadeti Arnold Meri [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] [[415. sidepataljon]]i õpperoodu [[politruk]]i asetäitjaks.
 
== Tegevus Teise maailmasõja ajal ==
60. rida:
[[Lääne ringkonnaprokuratuur]]i [[prokurör]] Sirje Hunt väitis: "Meil on kindlaid tõendeid, et Meri osales aktiivselt Hiiumaal küüditamise ettevalmistamisel ja aitas julgeolekuorganitel seda läbi viia. Partei volinikuna oli ta üks operatsiooni koordinaatoritest, kes saabus Hiiumaale ülesande täitmiseks kohale juba nädalapäevad enne 25. märtsi." Hunt ootas kohtusse 80 tunnistajat.<ref name="KMK?" />
 
Kohtuprotsess tema üle algas [[20. mai]]l [[2008]] [[Kärdla]]s. Lõpuni kohtuprotsess ei jõudnud, sest Meri surisurma tõttu 2009. enneaasta äramärtsis.
 
[[Pilt:Arnold Meri and Johan Backman 2008 04.jpg|pisi|Arnold Meri koos [[Johan Bäckman]]iga]]