Naturalism (filosoofia): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Loodud lehekülje "Naturalismus (Philosophie)" tõlkimisel
Vaher (arutelu | kaastöö)
Loodud lehekülje "Naturalismus (Philosophie)" tõlkimisel
34. rida:
 
=== Füüsikalisus ja reduktsionism ===
{{Manueller Rahmen|content={{Entitätebenen Oppenheim Putnam}}|caption=Schema von Oppenheim und Putnam, 1958. Die obere Schicht soll jeweils aus der unteren zusammengesetzt sein und sich auf diese reduzieren lassen.|width=120}}Naturalistlike teooriate keskne väide on, et kogu maailm, sealhulgas inimesed, on osa loomulikust korrast. Selline tees tõstatab kohe küsimuse, mida mõeldakse “loomuliku korra” all. [[Füsikalism|Füüsikal]]<nowiki/>ismis on sellele võimalik vastus. Selle teesi kohaselt on kõik seal ''füüsilist'' laadi. Inimesed ja kõik teised elusolendid osutuvad ka väikseimate füüsiliste osakeste kombinatsiooniks. Nii et loomuliku korra osaks olemine on osa füüsilises korrast. Füüsikalisus on eriti suunatud immateriaalse [[Vaim (mens)|mõistuse]] idee vastu: kui ''kõik'' tuleneb väikseimate füüsikaliste osakeste koostisest, peab see kehtima ka mõistuse kohta.
 
Teine tõlgendus väitest, et ''kõik on osa loomulikust korrast,'' on järgmine: Kui miski on loodusliku korra osa, siis saab seda vähemalt põhimõtteliselt seletada ka loodusteadustega. See on [[Reduktsionism|reduktsionismi]] tees. Järjepidevad reduktsionistid eeldavad, et põhimõtteliselt saab sotsiaalseid või ajaloolisi nähtusi seletada ka loodusteaduste abil. Lisaks eeldab reduktsionism, et [[Teadvus|teadvust saab teaduslikult seletada.]]