Ave Maria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toim., täiend., täpsust. |
|||
38. rida:
== Muusikalised seaded ==
"Ave Maria" palve ladinakeelsele tekstile on muusikat kirjutanud paljud heliloojad.
Üks tuntumaid on [[Franz Schubert]]i "Ave Maria" aastast [[1825]] (D839, op 52 nr 6), algse pealkirjaga ''"Ellens dritter Gesang"'', mis oli üks [[Walter Scott]]i poeemi ''"The Lady of the Lake"'' saksakeelsele tõlkele loodud seitsmest laulust. See ei põhinenud traditsioonilisel palve tekstil, ehkki algas sõnadega "Ave Maria". Tänapäeval esitatatakse seda tavaliselt ladinakeelse palve tekstiga.<ref>Franz Schubert: music and belief by Leo Black 2005 ISBN 1-84383-135-X page 115.</ref>
[[Charles Gounod]]' "Ave Maria" aastast [[1859]] lisas [[Johann Sebastian Bach]]i esimesele prelüüdile "[["Hästitempereeritud klaviir"|Hästitempereeritud klaviir]]i" esimesest osast ladinakeelse palve teksti ja meloodia.
[[Antonín Dvořák]]i versioon pärineb aastast [[1877]].
[[Giuseppe Verdi]] "Ave Maria" pärineb tema [[1887]]. aasta [[ooper]]ist "[[Othello (Verdi)|Othello]]".
"Ave Maria" palve ladinakeelsele tekstile on kirjutanud muusikat ka [[Mozart]], [[Liszt]], [[Saint-Saëns]], [[Rossini]], [[Brahms]], [[Stravinsky|Stravinski]], [[Hugo Gyldmark]] ja paljud teised.
[[Kirikuslaavi keel|Kirikuslaavikeel]]sele tekstile "Богородице Дево" (''Bogoroditse Djevo;'' 'Jumalasünnitaja neitsi') on loonud muusika näiteks [[Sergei Rahmaninov]], [[Igor Stravinski]], [[Dmitri Bortnjanski]] ja [[Arvo Pärt]].
|