Traktor: erinevus redaktsioonide vahel

== LiigitusedLiigitus ==

Traktoreid liigitatakse käiguosa järgi [[Roomik|roomiktraktoriteksroomik]]traktoriteks, poolroomiktraktoriteks ja ratastraktoriteks; ehituse järgi jagunevad traktorid raamita, raamiga või [[Poolraam|poolraamigapoolraam]]iga traktoriks; võimsuse järgi suur-, väike- ja kesktraktoriteks.{{lisa viide}} Liigitusvõimalusi on veel masina otstarbe alusel, tänapäeval on kasutusel hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid eriotstarbelisi traktoreid, alates [[Murutraktor|murutraktoritestmurutraktor]]itest kuni võimsate roomiktraktoriteni.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/traktor2|pealkiri=Traktor|väljaanne=Eesti Entsüklopeediaentsüklopeedia|vaadatud=21.04.2021}}</ref>

Riiklikult klassifitseeritakse traktoreid massi, kiiruse, mõõtmete, heitgaasi normide ja võimsuse aluseljärgi. [[Eesti Maanteeamet]] liigitab traktoreid [[Mass|massi]], kiiruse ja mõõtmete järgi – võimsusklassid tulenevad ülemaailmsest kokkuleppest võtta kasutusele karmimad nõuded traktorite [[Heitgaas|heitgaasinormidele]], mis on erinevates võimsusklassidesvõimsusklassiti erinevad. [[Euroopa|Euroopas]]s jaotatakse traktorid võimsuse järgi viiteviide klassi: mida suuremasse võimsusklassi traktor kuulub, seda rangematele heitgaasi normidele peab see vastama.<ref>{{Netiviide|autor=Tammeorg, August|url=https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/1609/August_Tammeorg_MA2014.pdf?sequence=3&isAllowed=y|pealkiri=TRAKTORI ÖKONOOMSED KOORMUSREŽIIMID|väljaanne=Eesti Maaülikool|aeg=2014|vaadatud=21.04.2021}}</ref>

AurujõulAuru jõul töötavaid [[Ader|atru]] hakati [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]]l ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]]s kasutama 19. sajandi keskpaigas, [[Sisepõlemismootor|sisepõlemismootorigasisepõlemismootor]]iga traktorid tulidvõeti kasutussekasutusele 1890–19201890.–1920. aastatel.<ref name=":0" />

Kui algul oli traktor esmajoones põllutööriist{{lisa viide}}, jõudis see peagi ka teistesse valdkondadesse. Bensiinimootoriga [[roomiktraktor]] tuli kasutusele 1904. aastal ning sellele saha lisamisega sündis 1923. aastal [[buldooser]].<ref>{{Netiviide|autor=Seene, Andres|url=https://tehnikamaailm.ee/artikkel/eesti-teerajajad|pealkiri=Eesti teerajajad|väljaanne=Tehnika Maailm|aeg=01.07.2019|vaadatud=21.04.2021}}</ref>

Eestisse jõudsid küll traktorid 20. sajandi algul, kuid põllumajanduses oli siiski veel 1940. aastatel põhiline veojõud [[hobune]].<ref>{{Netiviide|autor=Freimann, Ilmar|url=https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/2005/Ilmar_Freimann_2015MA_EV_t%c3%a4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y|pealkiri=PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETEPõllumajandusettevõtete STRUKTUURIstruktuuri muutused Eestis|väljaanne=Eesti Maaülikool|aeg=2015|vaadatud=21.04.2021}}</ref> Metsatöötraktorid võeti Eestis kasutusele pärast teist maailmasõda.<ref>{{Netiviide|url=https://www.loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsanduse-ajalugu|pealkiri=Metsanduse ajalugu|väljaanne=RMK|vaadatud=21.04.2021}}</ref>

Nõukogude perioodil võimsamaid traktoreidpolnud eraisikutel soetadalubatud eivõimsamaid lubatudtraktoreid soetada janing seetõttu võib tänini leida majapidamistest väikseid iseehitatud traktoreid.<ref>{{Netiviide|autor=Padar, Ivari|url=https://kylauudis.ee/2013/05/02/ivari-padar-paneme-isetehtud-traktorid-raamatusse/|pealkiri=Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!|väljaanne=Külauudis.ee|aeg=02.05.2013|vaadatud=21.04.2021}}</ref>

Enim kasutati 2013. aastal oli Eestis kasutusel kõige rohkem [[MTZ-80|MTZ]] traktoreid (35%), populaarsuselt järgmised olid [[John Deere]] ja [[Valtra]].

* [[Belarus]]

* [[MTZ-80]]

* [[Valtra]]