WIR Bank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda
PResümee puudub
7. rida:
| valdkonnad = finantsteenused
| teenused = hoiused, laenud, garantiid, faktooring, kindlustus
| käive = 18,56 miljardit [[Šveitsi frank]]i (2013.a.)
| kasum =
| töötajaid = 204
15. rida:
}}
 
'''WIR Bank''', varem [[Šveits|Šveitsi]]i Majandusringi Seltsing ([[Saksa keel|saksa keeles]] ''Wirtschaftsring-Genossenschaft''), on 1934. aastal asutatud kooperatiivpank, mis emiteerib ja haldab sularahavaba [[alternatiivraha]] WIR Frank. See on käibel paralleelselt riigi ametliku rahagaraha [[Šveitsi frank|Šveitsi frank’igafrangiga]] (CHF) vahetuskursiga 1:1.
 
== Ajalugu ==
Panga asutamise initsiatiiv tuli õiglasemaid majandussuhteid ja keskkonnahoidlikku ettevõtlust propageerivad ettevõtjad [[Werner Zimmermann]] ja Paul Enz’iltEnzilt. Kuna panga asutajad olid mõjutatud [[Silvio Gesell|Silvio Geselli]] (1862-19301862–1930) töödest ning võtsid eeskuju 1930-ndate. aastatel Taani JAK-kooperatiivi (''Afregningscentralen'') tegevuspõhimõttest Nende eesmärgiks oli tagada projektis osalejatele rahuldav töö, õiglane sissetulek ja kindlustatud heaolu.<ref>[https://web.archive.org/web/20101030215504/http://www.wir.ch/index.cfm?CBD9201D3DBB11D6B9950001020761E5#be641b9f27f1482188b2a369bf668778 WIR] Bank: Meilensteine / Chronologie (Memento des Originals vom 30. Oktober 2010 im Internet Archive)[https://web.archive.org/web/20101030215504/http://www.wir.ch/index.cfm?CBD9201D3DBB11D6B9950001020761E5#be641b9f27f1482188b2a369bf668778]</ref>
[[Fail:Wirbank logo.svg|pisi|WIR panga sümbol]]
Nime WIR (meie) selgitas Zimmermann vastuseisuna [[Egoism|egoismile]], leides et kogukonnana käitudes suudame me kaitsta paremini üksikisiku huve.  Ühistu põhikirja § 2 sätestab: „''Ettevõtte eesmärk on julgustada selle liikmeid andma oma vabad vahendid vastastikusse kasutusse ning edendada omavahelist kaubavahetust, pakkudes seeläbi oma liikmetele täiendavat müügimahtu''“.<ref>"60 Years WIR Business Circle Cooperative -Origins and Ideology". WIR Magazine (September 1994). Archived from the original on 17 October 2006. Retrieved 9 August 2006.[https://web.archive.org/web/20061017101214/http://www.reinventingmoney.com/wirbusiness.php]</ref>
 
Kuigi seda initsiatiivi ründasid ägedalt nii pangad, konservatiivsed äriringkonnad ja ajakirjandus, õnnestus neil suure majanduskriisi ajal koguda 50 ja 100 CHF kaupa kokku u 140 000 CHF. Tegevust alustati mittetulundusettevõttena 1935. aastal 2950 liikmega.  Panga tegevusloa said nad 1936. aastal.<ref>Niederer, Mike. "WIR sind auch Geld". ''der-arbeitsmarkt.ch'' (in German). Archived from the original on 15 January 2013.[https://archive.is/20130115184645/http://www.der-arbeitsmarkt.ch/arbeitsmarkt/de/themen/archiv/101176/WIR_sind_auch_Geld]</ref> Sõja ajal langes liikmeskond 624-ni, kuid vastavalt tõusis liikmete arv 1960. aastal 12 567, 1980. aastal 24 227 ning aastal 2000. oli liikmete arv 80 000. Enamik neist on väike ja keskmised ettevõtted ning keskklassi tarbijad. Äritegevuse käive oli 1973. aastal 196 000 CHF, 1980. aastal 1 miljard CHF ja aastal 2000 oli see juba 2,5 miljardit SF ja aastal 2005 6,5 miljardit CHF.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lietar, Bernard|pealkiri=The Future of Money|aasta=2001|koht=London|kirjastus=Random House|lehekülg=162|isbn=0-7126-8399-2.}}</ref> 2013. aastaks tõusis käive 18,56 miljardi CHF-ni.  2017. aasta lõpu seisuga  WIR panga varade maht 5,36 CHF, milles 768 miljonit on laenatud WIR-frankides ja 3,84 miljardit CHF-s.<ref>[https://web.archive.org/web/20140808045526/http://www.wir.ch/fr/la-banque-wir/histoire/]"Histoire (in French)". Wir Bank. Archived from the original on 8 August 2014. Retrieved 31 July 2014.[https://web.archive.org/web/20140808045526/http://www.wir.ch/fr/la-banque-wir/histoire/]</ref>
 
Aastatel 1935-19521935–1952 emiteeriti raha [[Ludwig Herpel]]’i<nowiki/>i (1887-19341887–1934), saksa majandusteadlase poolt väljatöötatud sularahata ühistulise krediidi loomise ringi põhimõttel, maksed tehti kliirimissüsteemiskliiringusüsteemis pangaarvel ning arveldusarvetel olevalt summalt intressi ei makstud. Sellega taheti võimendada raha ringlust ning vältida selle seismajäämist. Alates 1952. aastastaastal käivitati paralleelne süsteem, milles laenati CHF-e ja laenudelt võeti väikest intressi.<ref>Hervé Dubois: Faszination Wirtschaftsring (WIR) - Resistent gegen Krisen, Spekulationen und Profitgier. Lenzburg/Schweiz 2014. Rezension von Hugo Godschalk in: Zeitschrift für Sozialökonomie 184/185 2015, S. 82f</ref>
 
Alates 1998. aastast on ettevõtte ametlik nimi WIR Bank Genossenschaft. Lisaks tavapärasele pangandustegevusele haldab see endiselt ka WIR-raha süsteemi, mis on suunatud VKE-te vajaduste rahuldamisele. Maksevahendina on kasutatud pabertšekke, broneeringu-tellimusibroneeringutellimusi ja WIR-maksekviitungeid. Alates 2008. aastast saab teha WIR-kaardiga tehinguid jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes. Makseid saab teha puhtalt WI-vääringus, kombineeritud WIR/CHF ning puhaste CHF vääringus maksetena.
 
== WIR pank tänapäeval ==
WIR-võrgus on 40 000 isikut, s.h 30 000 VKE-td kõigist majandusharudest üle kogu Šveitsi. Iga WIR süsteemiga liituja määrab WIR-i maksete määra  protsentiesprotsentides, vahemikus 3-1003–100%. Äripartnerid on leitavad internetist, s.h ka [[Android (operatsioonisüsteem)|AndroidAndroidi]]'i ja iPhone-'i äppidest. Igal aastal toimub Zürichis WIR-i müügimess, kus süsteemis osalejad esinevad nii väljapanekutega kui ka klientidena. 2004. aastal sai WIR-frank [[ISO 4217]]-le vastava kolmekohalise tähekoodi CHW.
 
WIR-kontod avatakse ja saldosid muudetakse WIR-panga laenude kaudu. WIR laenude tagatised on analoogsed tavalistele laenudele. Iga laenuvõtja tausta ja krediidivõimekust kontrollitakse tavapärases korras. Raha loob pank oma süsteemis samal põhimõttel kuinagu Šveitsi riigipank. WIR-i saldosid CHF-dŠveitsi frangid ei kata. Kuna WIR rahaga ei kaasne mingeid raha loomisloomisr, krediidi ega refinantseerimiskulusid, siis ei pea sellelt laenult tasuma ka intressi ning need on saadaval väikeste lisakuludega. Kuigi ametlikult on EIR-i frank võrdsustatud CHF-gaŠveitsi frangiga, siis praktikas müüakse seda siiski odavamalt.
 
Alates 1997. aastastaastal hakkas WIR pank sisenema Šveitsi pangandusse ning alates aastast 2000. aastast pakub pank arveldusteenuseid, investeerimis- ja pensionitooteid ka neile, kellel ei ole WIR kontot. See võimaldas suurendada panga bilanssi ja pakutavate teenuste mahtu ka WIR’iWIR-i klientidele.
 
== Vaata ka ==
 
* [[Alternatiivraha]]
* [[Rahasüsteem]]