Vladimir Tšurov: erinevus redaktsioonide vahel

Venemaa poliitik
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elmar värs (arutelu | kaastöö)
Kirjutasin artikli "Vladimir Tšurov"
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 19. august 2021, kell 10:30

Vladimir Jevgenjevitš Tšurov (Владимир Евгеньевич Чуров, sündinud 27. märtsil 1953 Leningradis (praegune Peterburi)) on Venemaa kõrgem riigiametnik, Venemaa keskvalimiskomisjoni esimees 2006-2017, Venemaa president Vladimir Putini lähikondne.

Elukäik ja tegevus

Sündis Leningradis mereväeohvitseri ja õpetlase Jevgeni Tšurovi ning filoloogi ja toimetaja Irina Tšurova (Brežneva) perekonnas. Emapoolsed esivanemad olid tsaariarmee kindralid.

1973 lõpetas Leningradi Riikliku Ülikooli kaheaastase ajakirjanduskursuse ja 1977 sama ülikooli füüsikateaduskonna. 1977-1991 töötas erinevatel ametikohtadel Leningradi Riikliku Ülikooli lennundus- ja kosmoseseadmete disainibüroos "Integraal". 1982-1991 kuulus NLKP-sse.

1991 asus tööle Peterburi linnavalitsuse välissuhete komiteesse, mille eesotsas oli Vladimir Putin, töötas viis aastat viimase alluvuses. 1995-2003 antud komitee esimehe asetäitja - Peterburi linnavalitsuse rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja.

2003 valiti parteituna Liberaaldemokraatliku Partei nimekirjas Venemaa Riigiduuma liikmeks. Duumas kuulus ta liberaaldemokraatide fraktsiooni, jäädes samal ajal parteituks. 2004. aastal määrati ta Riigiduuma Sõltumatute Riikide Ühenduse ja kaasmaalastega suhtlemise komisjoni aseesimeheks.

27. märtsil 2007 valiti ta Venemaa Keskvalimiskomisjoni esimeheks, millisele ametipostile jäi kaheks ametiajaks kuni märtsini 2016.

Juunis 2016 nimetati Venemaa välisministeeriumi eriülesannetega suursaadikuks ülesandega jälgida valimisi välisriikides.[1] 1. oktoobril 2019 nimetas Venemaa president ta erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks.[2]

Kriitika

Poliitilistelt vaadetelt monarhist. Tšurov lõi endast algusest peale imidži kui president Putinile lõpuni lojaalsest isikust. Oma ametiajal tegi ta mitmeid vastuolulisi avaldusi, mida tõlgendati kui tema valmisolekut kinnitada Putinile soodsaid valimistulemusi isegi siis, kui teatati laialdastest rikkumistest. 2011. aasta Venemaa seadusandlikel valimistel väitis Tšurov, et valimistel ei olnud võltsinguid, kuigi meedia teatas mitmest juhtumist, kui Venemaa keskvalimiskomisjoni andmed erinesid valimisringkondade protokollidest. Üks aastatel 2011–2013 toimunud Venemaa meeleavalduste nõudeid oli Tšurovi tagasiastumine.[3][4][5][6]