Bruno Tomberg: erinevus redaktsioonide vahel

Bruno Tombergi algatusel on sündinud mitmed olulised ettevõtmised eesti disaini ajaloos. Hariduselt onoli ta küll [[Sisekujundus|sisearhitekt]], kuid on teinud ka [[nahkehistöö]]d, kujundanud [[ajakiri|ajakirju]] ja [[kataloog]]e, kavandanud moekaid abstraktse ilmega [[vaip]]u, valmistanud uhket eritellimusmööblit ning tööstusele sobilikke vormilahendusi.<ref name=":0" /> Ta oli aastakümned moodsa disaini keskseid eestkõnelejaid.

Tomberg sündis Pärnus. Tema isa töötas kütjana kaugesõidulaevas, hiljem kaubandustöötajana, ema oli elukutselt trükitööline. 1929. aastal kolis perekond Tallinna. Aastal 1944, pärast [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. keskkooli]] lõpetamist, asus Tomberg tööle joonestaja-konstruktorina ning alustas õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] arhitektuuri erialal. 1945. aastal astus ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti]] mööbli- ja ruumikujunduse erialale, kus õppis meistrite [[Edgar Johan Kuusik]]u ja [[Edgar Velbri]] käe all. 1949. aastal usaldas Kuusik Tombergile kateedri assistendi ametikoha. Peamiseks ülesandeks sel kohal oli projektigraafika juhendamine ja üleinstituudilistel kursustel üldkompositsiooni loengute-õppuste assisteerimine. 1950. aastal lõpetas Tomberg ruumikujunduse eriala <ref name="N7Knc" /> ning ta suunati tööle V. Kingissepa nimelisse Paberi- ja Tselluloosikombinaati, kuhu ta jäi aastateks 1950–1951.<ref name="TJFCp" /> Pärast ruumikujunduse kateedri ajutist sulgemist töötas Tomberg aastatel 1956–1964 [[Ars|kunstifondi kombinaadis ARS]] kujundustööde ateljees, kus peamiseks ülesandeks oli [[Interjöör|interjööri]] kujundamine. Ruumikujunduse kateedri taasasutamise järel 1964. aastal naasis Tomberg õppejõutööle, hakates peamiselt juhendama diplomitöid. Kokku juhendas ta 62 diplomitööd.<ref name="ReferenceA" />

Taasavatud kateedri õppekava kaasajastati ja õpetuses hakati kunstilise väljenduslikkuse kõrval rõhutama plaanilist loogikat ja otstarbekohasust. Kui uurida üliõpilastöid, siis kõige julgemat ning erialaselt ülimat professionaalset lähenemist esindavad 1960. ja 1970. aastate lõpetajate ehk Bruno Tombergi, Tamme, [[Vello Asi|Asi]] ja [[Leila Pärtelpoeg|Leila Pärtelpoja]] õppejõuks olemise ajal valminud teosed.

Eriala õppe ja keskme moodustas Tombergi välja töötatud [[arhitektoonika]] programm. See rajanes 20. sajandi varase [[Modernism|modernismi]] praktikute ja teoreetikute meetodeil. Harjutused algasid joone ja pinna vahekordade uurimisest ning liikusid edasi keeruliste ruumiliste struktuuride loomiseni. Omal ajal kuulsad kooliülesanded tegelesid näiteks hollandi neoplastitsistide ([[Piet Mondrian|Piet Mondriani]] ja [[Gerrit Rietveld|Gerrit Rietveldi]]) metoodika järgimisega. Redutseeritud tegelikkus pidi väljenduma kolme põhivärvi – punase, sinise, kollase – ja musta joone kombineerimisel 50x50 cm suurusel ruudul.<ref name=":1" /> Järgmine etapp viis valitud kombinatsiooni arendamiseni 50&nbsp;cm küljepikkusega kuubil. Lisandusid erisugused projekteerimisülesanded, kunstiained, tehnilised distsipliinid, humanitaar- ja reaalained.<ref name=":0" />

Kateedri üldine ideoloogia oli lahendada disaini abil sotsiaalseid probleeme, täiustada [[Tehiskeskkond|tehiskeskkonda]], põhimõttelist loobumist traditsioonilistest lahendustest ja suunatus tulevikku<ref name=":1" />. Tomberg kutsus üles disaini mõistmisel mitte sulguma kitsalt erialalisse tööstusliku esemetootmisega piirduvasse ummikusse, vaid kujutlema, et disain väljendab mõtte- ja elulaadi. Ta mõistis väga hästi, et nõukogudeaegne suurtootmine ei vaja enam lihtsalt tarbekunstnikke, vaid kompaktsemat lähenemist pakkuvaipakkuvaid tegijaid.<ref name="GYFLO" />

Kõigi tööaastate vältel pidas ta ka loenguid ning juhendas projekteerimist esimesest kuuenda kursuseni. Samuti juendasjuhendas tootmispraktikaid, maalimist ja tööülesandeid arhitektoonikas, lugedes lisaks värvusteooriat.<ref name="ReferenceA" /> Ta onoli [[Eesti Kunstiakadeemia]] emeriitp[[rofessor]].

Tomberg nägi, et disain peaks olema sotsiaalne, tegelema globaalsete probleemidega nagu saastatus, lõhe kolmandakolmandate ja arenenud riikide vahel jms. Üks tema juhtpõhimõtteid oli disaineri vastutus, n-ö eetiline kreedo. See, millega disainiüliõpilasi algusest peale laeti, oli ühelt poolt rahulolematus kehtivate lahendustega, vajadus sekkuda, ning teisalt eneseusk ja teadmine, et disaini abil on võimalik sotsiaalseid probleeme lahendada.

1969. aastal Bruno Tombergi algatatud näitustesari "Ruum ja vorm" oli Nõukogude Eestis midagi erakordset. Väljapanekutel puudus kommertslik eesmärk ning nõnda tegelesid disainerid näitusel vaba vormimängu ja eksperimentaalsete keskkondade loomisega. 1970. aastate väljapanekutel esitati esimesi [[Plastid|plastist]] mööblitükke, itaaliapäraseid artistlikke funktsioonilt otsingulisi vorme ja publikut jahmatanud noortepärast popesteetikat, mida suurtootmised väga vaevaliselt alles 1980. aastateks üle võtsid. Autoritest paistsid silma sellised sisearhitektuuri taustaga tegelased nagu [[Virve Aunre]], [[Maile Grünberg]], [[Helle Gans]], [[Juta Lember]].<ref name=":0" />

* 1958 [[Viljandi hotellihoone|Viljandi hotelli]] interjöör

* 1958 [[Tallinna Moemaja]] interjöörid

* 1958 [[Ravispaahotell Tervis|Pärnu sanatooriumi]] interjöör

* 1964 [[Estonia hotell-spaa|Pärnu sanatooriumi Estonia]] interjöörid

* 1960 Eesti tarbekunsti näitus [[Helsinki Taidehalli|Helsinki Taidehallis]]

* 1962 [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]] loomingu näituse kujundus [[Tallinna Kunstihoone|Tallinna Kunstihoones]]

* 1966 Eesti NSV tarbekunstinäituse kujundus [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkias]] [[Praha|Prahas]]

* 1977 prof. J.[[Jaan Vares|Jaan Varese]] skulptuurinäituse kujundus

* 1956 Unikaalmööbli komplekt – 7 eset [[Tallinna Õpetajate Maja|Tallinna Õpetajate Majja]] (eksponeeriti Eesti NSV Kunstidekaadi näitusel Moskvas)

* 1957 [[Intarsia|Intarsiatehnikas]] dekoratiivkapp "1917–1957" (sai Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja)

* 1957 [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaali]] tooli projekteerimine

* 1986 Dekoratiivkapp [[Marketrii|marketriitehnikas]] "Kogujale"

* 1952 kontsertklaver [[Moskva Kreml|Moskva Kremli]] Suure Palee Georgi saali ansamblisse

* 1974 [[Volta tehas|Volta]] elektriradiaator Tempo-2, toodetud u 500 000 eksemplari

* 1974 Seinavaip [[Rüiu|rüiutehnikas]] "VV"