Keskvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kustutasin sõna nägi |
|||
16. rida:
Keskvere mõisa staatus muutus pärast [[Põhjasõda]], mil [[Venemaa keisrinna]] [[Anna Ivanovna]] andis Jacob De La Gardie võlgade katteks mõisa Rihterite pärijatele. Nii saigi [[Jacob Johann Rihter]] mõisa emalt pärandusena [[1732]]. aastal. Jacob Johann oli Rootsi sõjaväe adjunkt ning langes [[1709]]. aastal Vene vägedele vangi, kus veetis 7 aastat. Ilmselt aadeldati Jacob Johann Rootsi krooni poolt. Vapiks sai turvises käsi mõõgaga sinisel taustal (tavaline aadlivapi kombinatsioon, mis annetati Rootsi krooni poolt ohvitseridele). Pärast seda teenis ta vene ohvitserina [[Otepää]]l ja abiellus [[1717]]. aastal Gertruda Polusega, kelle isa oli Riias [[audiitor]].
Järgmiseks omanikuks oli [[Gustav Wilhelm von Ruckteschell]] (1723–1808), kes elas peamiselt Keskveres ja tegi seal ka suuremaid ümberkorraldusi. Gustav Wilhelm oli hea renomeega kohalik mõisnik, kelle suguvõsa vapp leidis koha ka [[Martna kirik]]u saali seinale (vajab restaureerimist). [[1777]]. aastal
Mõis vahetas mitu korda rentnikke kuni Eesti Vabariigi [[1919. aasta maareform]]ini. [[Mõisasüda]] tükeldati ja renditi perekond Tammedele ja Välidele. Eino Väli oli mõisa peahoone omanik aastani 1987, kui selle omandas [[Kasari sovhoos|Kasari]] kolhoos 1990. aastal ostis mõisa härrastemaja [[Mihkel Tammet]], kelle omanduses on see ka praegu.
| |||