Kiek in de Kök: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud topeltkoordinaadid |
PResümee puudub |
||
43. rida:
Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitse[[bastion]]ide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue [[Ingeri bastion]]i kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest [[kuppel|kupli]]- ja väljast [[koonus]]ekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.
Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui [[Tallinna kindlus]] Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis [[Vene keiser]] [[Aleksander II]] [[1864]]. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud [[Komandandi maja]] ([[Kaarli tänav]] 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga [[Tallinna Kaarli kirik|Toompea Kaarli]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|kogudusele]]. Endine sõjahiiglane omandas
</ref>
50. rida:
Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas [[1939]]. aastal aadressile [[Toompuiestee]] 4 uut kogudusehoonet ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.
Lagunenud torni hakati korrastama [[1958]]. aastal. Aastatel 1966–1968
==Torni tänapäev==
76. rida:
==Kirjandus==
*T. Vint (koostaja). Suurtükitorn Kiek in de Kök. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959.
== Välislingid ==
|