Redaktsioon: 18. november 2020, kell 22:16 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. august 2021, kell 19:09 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
13. rida: Blanche jättis kõik otsused administraatoritele ja toimis ainult ''täidesaatva võimu'' vormis, Blanche osutus osavaks poliitikuks: surus maha aadlike rahutused ja nurjas [[Inglismaa kuningriik\|Inglismaa]] [[Inglismaa kuningas\|kuninga]] [[Henry III]] katsed [[Plantagenetid\|Plantagenetite]] endiseid valduseid [[Prantsusmaa]]l tagasi saada. [[Philippe II]] ja Louis VIII aegsed nõunikud säilitasid oma positsioonid ning viimased pool sajandit kontsentreerunud keskvõim tugevnes veelgi. Blanche regendiajal ei olnud alaealisel ~~Louisil~~Louis'l üldist toetust, paljud aadlikud puudusid Reimsist, kui Louis IX kuningaks tehti: [[Flandria krahv]] oli pärast Bouvines'd veel vangis, [[Champagne krahv]]il oli keelatud tulla ja teised lihtsalt keeldusid tulemast. Siiski asendas Flandria krahvinna oma abikaasat ja [[Burgundia hertsog]] oli samuti kohal. Järgnevatel aastatel oli Blanche'i vastu mässe; esimest jaanuaris 1227 juhtisid [[Bretagne'i hertsogkond\|Bretagne'i hertsog]] [[Pierre I, Bretagne hertsog\|Pierre Mauclerc]], La Marche krahv [[Hugues XI de Lusignan\|Hugues XI]] ja Champagne krahv [[Thibaut IV de Blois\|Thibaut]]. Seda mässu toetas Inglismaa kuningas [[Henry III]], kuid ei saatnud neile abi. Toetuse puudumise ja fakti tõttu, et nad võitlesid oma kuningaga, see mäss nurjus. Selle autoritele andestati ja neile anti raha vastutasuks ustavusvande eest kuningale. Samal ajal [[Languedoc]]i elanikud, otsides lõppu [[Albilaste ristisõda\|Albilaste ristisõjale]], kutsusid rahule. [[Toulouse'i krahv]] [[Raymond VII, Toulouse'i krahv\|Raymond VII]] alustas läbirääkimisi Blanche'iga ja tulemusel olid olulised tagajärjed kroonile. Nad sõlmisid [[Pariisi rahu (1229)\|Pariisi rahu]], millega Raymond VII võis säilitada oma maid kuni oma surmani. Lepingu valvurina abiellus tema ainus tütar [[Jeanne, Toulouse'i krahvinna\|Jeanne]] [[Poitiers'i krahv\|Poitiers' krahv]]i [[Alphonse, Poitiers'i krahv\|Alphonse'iga]] tähtsa tingimusega: juhul, kui nad surevad ilma pärijata, läheb kontroll Languedoci üle tagasi kroonile. Tõepoolest, Alphonse ja Jeanne surid ilma pojata ja kuningas sai otsese ligipääsu Vahemerele läbi kuningliku domeeni, muutes märkimisväärselt jõudude tasakaalu. Languedocis järgnesid paljud muudatused, millest kõige selgem oli [[inkvisitsioon]]i loomine, uus politseivõimu vorm, milles vanemad tehnikad (näiteks piinamine) kombineeriti kõige värskematega, nagu tribunalid, kus esitati tõendeid, ja kohtuotsus tulenes formaalsest põhjendamisest. Ka [[Toulouse'i ülikool]] asutati sel perioodil. 34. rida: {{lõpp}} ==Vaata ka== [[Wilhelm de Rubruck]] (c.u 1220 – c.u 1293), Louis IX ~~Püha~~püha saadik [[Mongolite riik\|Mongolite riigis]] ([[1253]]–[[1255]]) [[Keskaegne Prantsusmaa#Püha Louis]] *[[Kapetingide dünastia]]

Louis IX: erinevus redaktsioonide vahel