Petseri vaimulik seminar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Seminari eesmärk oli valmistada ette [[vaimulik]]ke ja kirikuteenijaid. Sinna võeti vastu keskharidusega mehi ja õppeaeg kestis seal kaks aastat. Lisaks tegutsesid seminari juures ühe- kuni kaheaastased eelkursused, kuhu võisid astuda algharidusega mehed ja mille lõpetamine andis õiguse kandideerida madalamatele kirikuteenijate ametikohtadele.
 
Seminar registreeriti haridus- ja sotsiaalministeeriumis [[11. juuli]]l [[1933]]. Seminari avaaktus toimus sama aasta [[3. september|3. septembril]], õppetöö algas kaks päeva hiljem. Vaimuliku seminari juhatajaks oli asutamisest sulgemiseni Petseri kloostri ülem, ülempiiskop [[Nikolai (Leisman)]]. Abijuhatajana töötas [[1. august]]ist [[1933]] [[5. november|5. novembrini]] [[1939]] ülempreester [[Joann Paavel]] ja 5. novembrist 1939 kuni seminari sulgemiseni ülempreester [[Joann Envere]].

Kuni 1939. aastani lõpetas seminari kolmes lennus (1935, 1937 ja 1939) 37 meessoost isikut<ref>A. Lepp. Lõpetanute arv õppeasutisis 1919–1939. a. Eesti Statistika nr. 222 (5), mai 1940, nr. 228.</ref>.

Seminar suleti [[6. august]]il [[1940]] [[riigipea|Maksim Unt]] dekreediga, millega lõpetati kõigi eraõppeasutuste tegevus [[Eesti NSV]] territooriumil<ref>Toomas Schvak [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2011%20(62)/Schvak.pdf ÕIGEUSU VAIMULIKKONNA ETTEVALMISTAMISEST EESTI VABARIIGIS 1918—1940] // Usuteaduslik Ajakiri, 2011. — nr 1 (62). — lk. 81-85</ref>.
 
== Viited ==