Õiglase kaubanduse märgis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Õiglase kaubanduse''' ehk '''Fairtrade'i''' '''märgis''' näitab, et tootega seotud [[Aafrika]], [[Aasia]] ning [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]] talunikele ja töölistele on tagatud paremad majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused. Eesti võttis esimese [[Baltimaad|Balti riigina]] õiglase kaubanduse märgise kasutusele 2007. aastal.

[[Õiglane kaubandus|'''Õiglane kaubandus''']] on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ja sertifitseerimissüsteem, mis seisab [[Arengumaa|arengumaade]] väiketootjate huvide eest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/ulevaade|Pealkiri=Õiglane kaubandus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Fairtrade sai alguse 1960. aastatel Euroopas kodanikuliikumisena. Nüüdseks on see kujunenud laialdaselt tuntud rahvusvaheliseks kokkuleppeks. Enne märgise kasutuselevõttu kandsid õiglase kaubanduse [[Tarneahel|tarneahelate]] eest hoolt sellele pühendunud organisatsioonid. Laienemiseks ja tavaettevõtete kaudu peavooluturule sisenemiseks tekkis vajadus sõltumatult tõestada, et väited standardite ning kauplejate ja tootjate tootmistingimuste kohta on tõepärased.<ref name=":0" />

1988. aastal võttis [[Holland|Hollandis]] tegutsev arengule pühendunud heategevusorganisatsioon Solidaridad esialgu [[Kohv|kohvi]] jaoks kasutusele Max Havelaari märgistus- ja sertifitseerimissüsteemi. Sellele järgnesid sarnased algatused teistes Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas. 1990. aastate lõpus moodustasid organisatsioonid, kes kehtestasid varem iseseisvalt standardeid ja väljastasid sertifikaate, Rahvusvahelise Õiglase Kaubanduse Märgistamise Organisatsiooni (Fairtrade Labelling Organizations International, FLO) ning võtsid kasutusele ühise õiglase kaubanduse märgise. 2012. aastal muutis FLO oma nime ja sellest sai Fairtrade International (FI). Üldised Fairtrade’i standardid ja konkreetsete toodete standardid kehtestab FI, samas kui Fairtrade’i sertifitseerimissüsteemi juhib FLOCERT Ltd. (FI-le kuuluv ettevõte) koostöös audiitorite ja inspektoritega üle kogu maailma. Fairtrade’i standardid on mõeldud selleks, et tegeleda kaubandussuhetes valitseva võimualase tasakaalutuse, ebastabiilsete turgude ja ebaõiglase kaubandusega. Standardid kehtivad tootjatele ja nende kaubanduspartneritele.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.fairtrade.ee/margised|Pealkiri=Õiglase kaubanduse märgis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

* [[Istandus|istanduste]] ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ning töötavad inimlikes tingimustes;

* tootmisprotsessis on keelatud kasutada [[Orjus|orja]]- ja [[Lapstööjõud|lapstööjõudu]];

Eestis on müügil ka UTZ Certifiedi märgisega tooteid.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://bmtrada.ee/sertifitseerimine/tarneahela-susteemid/utz-sertifitseeritud-kakao-ja-kohv/|Pealkiri=UTZ Certified|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> See märgis ei tähista õiglast kaubandust, vaid maaelu parandamiseks loodud sertifitseerimissüsteemi, mis keskendub tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele põllumeeste harimise kaudu. Tulemus on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certifiedi tooted on [[kakao]], kohv, [[Tee (jook)|tee]] ja pähklid. UTZ Certifiedi nõrkus on miinimumtasu puudumine.

Eestis on saadaval ka Rainforest Alliance'i märgisega tooteid. See ei ole õiglase kaubanduse märgis. Rainforest Alliance'i keskpunktis on loodusliku [[Elurikkus|liigirikkuse]] säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalikud vahendid ning parema elujärje.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.rainforest-alliance.org/about|Pealkiri=Rainforest Alliance|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>