Viktor Maamägi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Viktor Maamägi''' (12. oktoober [[1917]] – 31. mai [[2005]]) oli [[eesti]] ajaloolane.
 
Maamägi sündis Venemaa eestlaste perekonnas. Et ta isa oli jõukas põllumees, tembeldati ta kulakuks ning arreteeriti. Maamäel õnnestus siiski pääseda [[1930. aastad|1930. aastate]] lõpus Leningradi ülikooli, kus ta õppis [[Jevgeni Tarle]] ja teiste nimekate vene professorite käe all ajalugu. Vastavalt toonastele oludele asus ta uurima [[lähiajalugu]] ehk nõukoguliku terminoloogia järgi sotsialistlikku formatsiooni. [[1940]]. aastal lõpetas ta ülikooli diplomitööga "Kodusõda Soomes". Hiljem uuris ta põhiliselt [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|Eesti kommunistide tegevust]].
 
Maamägi tuli Eestisse pärast sõda koos veel mitme Venemaa eestlasest ajaloolasega ([[Hilda Moosberg]], [[Lydia Roots]]), kes olid saanud nõukoguliku ajaloohariduse ning keda riik pidas seetõttu endale ustavateks. Nood said ka vastutusrikkaid kohti, nende tegelikust ajalooalasest väljaõppest eriti ei hoolitud. Maamägi oli saanud siiski küllaltki korraliku hariduse ning ta määrati alates [[1951]]. aastast ENSV Teaduste Akadeemia [[Ajaloo Instituut]]i juhtima. Ta oli selle direktor kuni [[1968]]. aastani, saades seejärel [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks. Selleks jäi ta kuni surmani.
 
[[Ea Jansen]] on oma mälestustes meenutanud Maamäge kui tagasihoidlikku ja heatahtlikku meest, kes püüdis oma alluvaid kõrgemate organite omavoli eest kaitsta.<ref>[[Marika Mikli]]. Vestlus Ea Janseniga – Vikerkaar 1995, nr 5/6, lk 153–162</ref>