Viljandi raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
|Liigitus =
|Arhitekt =
|Omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]]
|Töövõtja =
|Ehitusinsener =
35. rida:
Viljandi raudteejaamas on üks täispikk 550 mm kõrgune [[perroon]]. [[Tallinn]]ast [[Viljandi]]sse ja Viljandist Tallinna sõidab neli reisirongi päevas. Rong sõidab [[Balti jaam]]ast Viljandisse umbes 2 tundi ja 20 minutit, kiirrong aga 2 tundi ja 10 minutit. Jaamas asub seitse raudteeharu, lisaks suundub tööstusaladele mitu haruteed. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
Kuni [[1975]]. aastani läks Viljandist edasi [[Mõisaküla–Viljandi raudtee]] ja järgmine peatus oli [[Sinialliku raudteejaam|Sinialliku]] (pooljaam).<ref>[http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=130&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Üldkasutatavad raudteed, Tallinn–Viljandi–Mõisaküla, Sinialliku pooljaam]</ref>▼
==Ajalugu==
[[Pilt:Viljandi1910S.jpg|pisi|vasakul|Viljandi raudteejaam 1910. aastal]]▼
Viljandi raudteejaam [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Eesti kitsarööpmelises raudteevõrgus]] Liivimaa kubermangus avati pärast [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Ruhja–Pärnu kitsarööpmelise raudtee]] [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi raudtee]]liini avamist [[1897]]. aasta alguses. Toona jäi see [[Viljandi kihelkond]]a [[Viljandi mõis]]a maadele. [[1900]]. aastal valmis ka täiendav etapp – [[Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]].
Viljandile eelneva [[Sürgavere raudteepeatus|Sürgavere peatuste]] vahel asus liini algaastatel [[Pärsti raudteepeatus]]. Viljandi jaamas asuvad ka [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpalise raudtee]] mälestuskivi ja kitsarööpmeline tupik.<ref>[http://raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=129&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Üldkasutatavad raudteed, Tallinn–Viljandi–Mõisaküla, Viljandi raudteejaam]</ref>
1960. aastate lõpus alustati Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee asendamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]] ([[rööpmelaius]] 1520 mm). Viljandist sai sellega tupikjaam.
Uus laiarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee avati pidulikult [[5. juuli|5. juulil]] [[1974]].
▲Kuni [[1975]]. aastani läks Viljandist edasi lõunasuunas [[Mõisaküla–Viljandi raudtee]],
Kui varem toimus Viljandi jaamas ka intensiivne kaubaliiklus, siis senisest hiilgusest on praeguseks säilinud minimaalne osa. 2007. aasta seisuga olid suurimad raudteed kasutavad Viljandi ettevõtted: Farm Plant, Hansa Candle ja Kuusakoski.<ref>Hans Väre [https://sakala.postimees.ee/2190987/kaup-viljandi-raudteel-varsti-enam-ei-liigu Kaup Viljandi raudteel varsti enam ei liigu]; Sakala, 27.12.2007</ref>
2011. aastal avati Viljandis uus 550 mm kõrgune täispikk ooteplatvorm, mis asub erinevalt vanast otse jaamahoone ees.
55. rida ⟶ 58. rida:
Koos jaama avamisega ehitati ka [[jaamahoone]]. [[20. sajand]]i esimesel kümnendil ehitati jaamahoone külge varikatus.
Aastatel [[1926]]–[[1927]] ehitati Viljandi jaamahoone põhjalikult ümber. Lisati teine korrus ja ehitati ümber varikatus. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] (aastal [[1944]]) hoone hävis. Selle asemele rajati pärast sõda [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus]] stiilis tüüpprojekti järgi ehitatud kivihoone (analoogne [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] jaamahoonega),
==Pilte==
<Gallery>
Viljandi jaam 1905.jpg|Viljandi raudteejaam 1905. aastal
▲Viljandi1910S.jpg|Viljandi raudteejaam 1910. aastal
Viljandi jaam workers.jpg|Viljandi jaama töölised
Viljandi raudtee veetorn 1.jpg|Viljandi jaama [[veetorn]]
|