Henriku Liivimaa kroonika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
[[Eesti keel]]es ilmus Henriku kroonika osi [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] teoses "Pildid isamaa sündinud asjust" [[1871]] [[Postimees|Postimehe]] lisalehes ja [[1879]] ka eraldi raamatuna. Kroonika esimene täielik tõlge eesti keelde ilmus [[1881]]–[[1884]] [[Jaan Jung]]i teostatuna. Järgmine, [[Julius Mägiste]] väljaanne ilmus alles [[1962]] [[Rootsi]]s. Seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse [[1982]]. aastal ilmunud [[Richard Kleis]]i tõlgitud ja [[Enn Tarvel]]i toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse tekstiga on olemas ka ladinakeelne. Sellest on ilmunud kaks uustrükki ([[1993]] ja [[2005]]), kus ladinakeelne tekst puudub. 2005. aasta trükk sisaldab Enn Tarveli parandusi tõlke ja kommentaaride osas. [[2008]]. aastal ilmus uuesti ja Eestis esimest korda Mägiste 1962. aasta tõlge.
Kroonika on tõlgitud ka [[läti keel|läti]] ([[Matīss Siliņš]], 1883; [[Jānis Krīpēns]], 1936; [[Ābrams Feldhūns]], 1993<ref>Latviešu Indriķa kronika. No latīņu valodas tulkojis M.Siliņš. Riga, 1883. VIII, 142 lpp. - Indriķa Livonijas hronika. Tulkojis J. Krīpēns. Riga, 1936. 231 lpp.; [Henricus, lettorum minister de Ymera.] Livonijas chronika [Chronicon Livoniae]. [Čikāgā] USA, Dzimtā Zeme, 1973. 230, (10) lpp. Reproducēts no 1936. gada izdevuma. - Indriķa hronika. No latīņu valodas tulkojis Ā. Feldhūns; Ē. Mugurēviča priekšvārds un komentāri. Rīga: Zinātne, 1993. 453 lpp.</ref>),
==Struktuur==
|