Erinevus lehekülje "Žvėrynas" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Linnaosas on katoliku kirik ja kaks õigeusu kirikut. Seal asub ka Vilniuse [[karaiimid]]e palvemaja ehk [[kenesa]]. Žvėrynasesse jääb mitu saatkonda.
 
Piirkond kuulus [[XVI sajand]]ist kuni [[XIX sajand]]ini [[Radziwill]]idele. Need rajasid sinna jahikaitseala, kus kaitsti [[metskits]]i. Kaitseala leedukeelsest nimest on linnaosa ka oma nime saanud. Keskel asus kõrgemal kohal puidust mõis.<ref>Adomas Honoris Kirkoras. Pasivaikščiojimai po Vilnių ir jo apylinkes. Iš lenkų kalbos vertė Kazys Uscila. Vilnius: Mintis, 2012. ISBN 978-5-417-01035-4. </ref> Hiljem omandas selle ala [[Ludwig zu Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], kes rajas sinna uue mõisakompleksi. Kuni XIX sajandini piirkonda Saltoniškėsest ei eristatud, siis aga hakati vanemat ala Saltoniškėseks, uuemat ja hoonestatud ala Žvėrynaseks nimetama.<ref>[https://www.vilnijosvartai.lt/vietoves/zveryno-seniunija/ VilniosVilnijos vartai]</ref>
 
XIX sajandil rajasid mitmed professorid, sealhulgas ka [[Joseph Frank]], sinna oma suvilaid. Žvėrynases asus ka kindralkuberneri suveresidents.<ref>Vladas Drėma. Dingęs Vilnius. Vilnius: Versus Aureus, 2013. ISBN 978-9955-34-401-8.</ref> Aastail 1855-1866 asus seal jõesadam, mille ümbrusesse samuti suvilaid rajati. Hilisemad omanikud olid Maria Hohenlohe-Schillingsfürst, F. Berg ja Vassili Martinson. F. Berg rajas aastal 1891 esimese linnaosa ülejäänud Vilniusega ühendava silla, mille juurest algas ka esimene sealne tänav. Martinsoni ajal kujunes praktiliselt välja ülejäänud Žvėrynase tänavavõrgustik.<ref>Morta Baužienė. Pasižvalgymas anapus Vilniaus miesto gynybinės sienos. Vilnius: Savastis. 2015. ISBN 978-9986-420-98-9. </ref>
43 919

muudatust