|
[[Fail:Balti Vendade otsus.pdf|pisi|[[Riigikohus|Riigikohtu]] otsus Balti Vendade süüasjas (1936)]]
'''Balti Vendlus''' (ka '''Balti Vennaskond'''; [[saksa keeleskeel]]es ''Baltische Brüderschaft'') oli [[Saksamaa]]l [[1929]]. aastal asutatud ja kuni [[1936]]. aastani tegutsenud, [[baltisaksalased|baltisakslasi]] koondanud organisatsioon, millel olid harud ka [[Eesti]]s ja [[Läti]]s.
== Orduasutajate Liit ==
Balti Vendlus kasvas välja Orduasutajate Liidust (saksa keeles ''Verband der Ordensgründer''), mismille alguseks peetakse [[Berliin]]i lähedaseslähedal [[Erkner]]is 10. oktoobril 1920 toimunud kohtumist. Orduaegseid põhimõtteid esindava ühenduse teke oli seotud ilmasõjamaailmasõja järgse olukorraga, kus baltisakslaste senine maailmavaade oli kõikuma löönud ja samaaegselt oli kokku kukkunud ka [[Saksa keisririik]]. Saksamaale emigreerinud baltisakslaste elu Baltimaades oli perspektiivitu, aga samas ei olnud ka selge, mis saab neist Saksamaal. Kuna seni loodud baltisakslaste organisatsioonid Saksamaal ei suutnud kõigi emigrantide vajadusi rahuldada, otsustasid Erkneris kohtunud Friedrich von der Ropp, Rodrigo von Bistram, Herbert von Hahn, Arthur Schwarz, Harald von Rautenfeld ja Victor von Rautenfeld baltisaksluse uuendamisliikumises otsustavalt kaasa rääkida, otsides selleks eeskujusid orduaegadestordu aegadest. Samas ei kuulunud nende plaanidesse esialgu [[salaühing]]u rajamine.<ref>Grimm, lk 10.</ref><ref>Filaretow, lk 18–19.</ref> Orduasutajate Liit soovinud näidata, et elu [[ordu]]laadse ühenduse vormis pole mitte utoopia, vaid täiesti reaalne.<ref>Grimm, lk 13.</ref>
Organisatsiooni eesmärkide ja olemuse paikapanekuks kulus kaks ja pool aastat, mida saatsid pidevad vastuolud ja tülid. Vaieldi selle üle, kas ordu peaks tegutsema salaühinguna ja milline peaks olema ''uuenemise'' mõiste sisu. Lõpuks astusid Ropp ja Bistram Orduasutajate Liidust välja, vähemalt Roppi väljaastumise põhjuseks oli tema veendumus, et salajas püsimine "pole mitte ainult tarbetu, vaid koguni kahjulik". Põhimõtteline otsus avalikkuse ette astuda langetati 1926. aastal.<ref>Grimm, lk 13.</ref><ref>Filaretow, lk 19–21.</ref>
== Tegevus ==
=== Eesmärgid ===
Balti Vendlus baseeruspõhines elitaarsetel kristlikel ja keskaegsetel normidel. Vendade püüdlused olid esialgu monarhistlikud, hiljem rahvuslikud, millele tuginesid ka nende poliitilised vaated.<ref>Filaretow, lk 37–38.</ref> Neile vaadetele tuginedes oli Vendluse eesmärk baltisakslaste elu korraldamisel ja uuenemisel kaasa lüüa.<ref>Grimm, lk 20.</ref>
=== Katsed baltisaksa organisatsioonide ülevõtmiseks ===
|
