Erinevus lehekülje "Lembit Koik" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
Töötas 1952–1966 info- ja sporditoimetajana ning osakonnajuhatajana [[Eesti Raadio]]s, [[Õhtuleht|Õhtulehes]] ja [[Spordileht|Spordilehes]].
 
Aastatel 1966–1989 oli ta bülletääni [[Nõukogude Õigus]] peatoimetaja ja 1990. aastal asutas ta ajakirja [[Eesti Jurist]], mille peatoimetajakspeatoimetaja oli ta 1991. aastani.
 
Aastail [[1991]]–[[1992]] [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees|Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik.
Sportima suunas teda õpetaja [[Endel Arand]]. Tuli 1948–1955 veepallis ÜSK ning [[Tallinna Dünamo]] meeskonnas 3 korda Eesti meistriks ja karikavõitjaks. 1950 Spartaki üleliiduliste meistrivõistluste pronks. Kuulus 1948–1955 Eesti veepallikoondisse ning 1946–1947 [[Tartu Spordiselts Kalev|Tartu Kalev]]<nowiki/>i korvpalli- ja jäähokimeeskonda.
 
Hiljem tegutses ta spordiajakirjanikuna ja -ajaloolasena. Oli 1960–1965 [[Veepalliföderatsioon]]<nowiki/>i esimees, 1959–1967 [[Jalgpalli- ja Jäähokiföderatsioon]]<nowiki/>i presiidiumi liige, 1989–1998 Eesti spordiseaduse eelnõu töörühma juht, 1995 spordiseltsi [[Põhjakotkas]] asutajaid, volikogu esimees ja pikka aega juhatuse liige. Tegutses kohtunikuna (veepallis vabakategooria). Kuulus a-st 1985. aastast Rahvusvahelisse Jalgpalliajaloo ja -statistika Föderatsiooni ([[ISSHS]]).
 
Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige (aastast 1958), auliige (1999). Oli [[Eesti Spordiajaloo Selts]]<nowiki/>i liige (aastast 1993), auliige (2002). [[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalliliidu]] kuldmärk (2019, postuumselt). Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] spordiajakirjanike sektsiooni aseesimees ning [[Eesti Spordiajakirjanike Ühendus]]e esimees ja [[VEKSA]] ühingu spordisektsiooni esimees.
 
==Poliitiline tegevus==
[[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] esindajana oli ta kutsutud 1987. aastal [[Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu|Loominguliste Liitude Kultuurinõukokku]]. [[Loomeliitude ühispleenum]]<nowiki/>il 1.-2. aprillil 1988 tegi ta ettepaneku pöörduda ametlikult NSV Liidu peaprokuröri poole, et tunnistada Eestis 1941. aastal ja sõjajärgsetel aastatel aset leidnud massiküüditamised ebaseaduslikuks ning tühistada nende aluseks olnud aktidõigusaktid.
 
Ta osales [[1988]]. aasta [[13. aprill]]i telesaates "[[Mõtleme veel]]", kus toodi üldsuse ette kava algatada [[Rahvarinne]] [[Perestroika]] toetuseks. Samast päevast oli ta tegev rahvarinde algatusrühmas ja -keskuses, mille staap asus [[Tallinn]]as [[Mainor]]is. Nii eesti- kui ka venekeelse [[Rahvarinde Teataja]] esimesed numbrid valmisid 1988. aastal ajakirja [[Nõukogude Õigus]] toimetuses.
 
1988. aasta oktoobris toimunud [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]] asutamiskongressil pidas Lembit Koik avakõne ja ka juhatas kongressi esimest istungit.
 
Rahvarinde lühiajaloo ning tema enda osalemise selles võtabvõttis ta kokku 2004. aastal ilmunud raamat "[[Balti kett]]".
 
==Teosed==
129 088

muudatust