Gori (karikaturist): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
==Elukäik==
Gori isa Jüri oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi kojamees ja tema ema Anna pesunaine<ref>{{Netiviide|autor=Kalev Vilgats|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20140328.2.9.5|pealkiri=Linnakodaniku majas näeb Gori karikatuure|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=28 märts 2014|vaadatud=}}</ref>. Õigeusklikust perest poiss kanti kirikukirja Grigorina, kuid laste seas hakati teda kutsuma kui Gori, sedasi sündis ka tema tulevane karikaturisti pseudonüüm<ref name=":1" />. Esimesed kaks klassi käis Pärnu gümnaasiumis, siis Pärnu linnakoolis. Juba kooli ajal alustas õpinguid [[Rudolf Lepik]]u juures. Algul saatis oma karikatuure kõikjale, kuid neid ei avaldatud, peamiselt töötas ta müürsepana. 1911. aastal ilmusid Gori esimesed paarkümmend tööd ajakirjades [[Sädemed]] ja [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]. 1913. aastal asus elama Tallinna ja hakkas tööle [[Leek (ajaleht)|ajalehes Leek]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal jaanuaris<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Martti Soosaar|pealkiri=Tuntud ja tundmatu Gori|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Enstüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> mobiliseeriti ta Vene tsaariarmeesse ja saadeti Poola,. 1915. aastal oma esimeses lahingus Danzingi[[Danzig]]i all<ref name=":2" /> langes ta sakslaste kätte vangi ja oli Saksa sõjavang [[Danzig]]isDanzigis 1916–1918, kuid vabanes vanglast enne, kui tervis oleks lõplikult käest ära läinud.{{lisa viide}} Kodumaal levisid aga kuuldused, nagu Gori oleks sõjas langenud. 1918. aasta lõpul avaldas Päevaleht koguni [[nekroloog]]i, milles tundis sügavat kahetsust särava talendi hukkumise üle. Kuid 1919. aasta algul ilmus Gori elusa ja tervena [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]i toimetusse ning asus innuga tööle. [[1919]]. aasta augustis asutas Gori koos [[Hendrik Saar]]ega (Kivilombi Ints) pilkelehe [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]]. Ajakiri jäi aga aasta pärast seisma, kuna raamatukaupmees ja kirjastaja [[Jakob Ploompuu]] ostis enne üles Sipelga paberi ja seejärel selle toimetajad-omanikud. Samal ajal tegi Gori kaastööd ka ajalehele [[Meie Mats]] ja ajakirjale [[Odamees]]. Aastatel [[1920]]–[[1938]] töötas ta [[Vaba Maa|Waba Maa]] toimetuses ja avaldas pilte pseudonüümi Gori all. Kui Jakob Ploompuu lubas Goril teha kaastööd muudelegi väljaannetele, siis kirjastusühisuse [[Vaba Maa]] juht [[Aleksander Veiler]] seda ei lubanud, kuid see-eest muretses talle soodsalt korteri ja andis talle palka juurde. Koos honoraridega teenis karikaturist Veileri juures 50 000 marka kuus, mis 1920. aastatel oli ministri palk. Ta oli kõige paremini teeniv kunstnik Eestis<ref name=":1">[[Pärnu Postimees]], nr. 86, 6 mai 2014 - Kalev Vilgats - Eesti tuntuim karikaturist Gori väärib kodulinnas jäädvustamist</ref>.
 
1928. aastal andis Gori välja karikatuuriraamatu "Knock out", mis kiiresti läbi müüdi. "Knock-outi" on iseloomustatud järgnevalt: Rõkkavat naeru, tervet naeru on tulvil täis suu, kui lehitsed teda esmakordselt, ent viiendal-kuuendal lehitsemiskorral oled tõsine ja süvened temasse kui sügavalt läbi tuntud ühiskondlikku elu käsitlevasse romaani<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Reiman|pealkiri=Eesti kirjandus nr 12 1928|lehekülg=679-680}}</ref>. "Knock-outi" üht tuntumat joonistust "Demokraatia kaks palet" on esile tõstnud nii [[Ilmar Reiman]] kui ka [[Romulus Tiitus]]. R. Tiitus leiab, et "koomiline ei pruugi alati olla seoses naeruga, et koomilise ühiskondlik haare võib ulatuda sügavasse traagikasse". R. Tiitus soovib öelda, et kui Gori oleks kirjutanud teksti, et mul ei ole raha, et osta leiba, siis oleks lugeja selle karikatuuri unustanud kiiresti, sest elu pakkus neid kontraste palju. Nõude asemele elatusvahendi järele, mida võiksime normaalselt eeldada, asub aga ootamatult soov – surmavahendi järgi! Igavesest viletsusest on sugenenud ainuke lohutus – surm, ja sedagi ei saa täita elamiseks määratud vahendi tõttu"<ref>{{Raamatuviide|autor=Romuls Tiitus|pealkiri=Gori: elust ja tööst|lehekülg=56}}</ref>.