Gori (karikaturist): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Elukäik==
Gori isa Jüri oli Pärnu poeglaste gümnaasiumi kojamees ja tema ema Anna pesunaine<ref>{{Netiviide|autor=Kalev Vilgats|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=parnupostimees20140328.2.9.5|pealkiri=Linnakodaniku majas näeb Gori karikatuure|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=28 märts 2014|vaadatud=}}</ref>. Õigeusklikust perest poiss kanti kirikukirja Grigorina, kuid laste seas hakati teda kutsuma kui Gori, sedasi sündis ka tema tulevane karikaturisti pseudonüüm<ref name=":1" />. Esimesed kaks klassi käis Pärnu gümnaasiumis, siis Pärnu linnakoolis. Juba kooli ajal alustas õpinguid [[Rudolf Lepik]]u juures. Algul saatis oma karikatuure kõikjale, kuid neid ei avaldatud, peamiselt töötas ta müürsepana. 1911. aastal ilmusid Gori esimesed paarkümmend tööd ajakirjades [[Sädemed]] ja [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]. 1913. aastal asus elama Tallinna ja hakkas tööle [[Leek (ajaleht)|ajalehes Leek]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal jaanuaris<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Martti Soosaar|pealkiri=Tuntud ja tundmatu Gori|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Enstüklopeediakirjastus|lehekülg=}}</ref> mobiliseeriti ta Vene tsaariarmeesse ja saadeti Poola
1928. aastal andis Gori välja karikatuuriraamatu "Knock out", mis kiiresti läbi müüdi. "Knock-outi" on iseloomustatud järgnevalt: Rõkkavat naeru, tervet naeru on tulvil täis suu, kui lehitsed teda esmakordselt, ent viiendal-kuuendal lehitsemiskorral oled tõsine ja süvened temasse kui sügavalt läbi tuntud ühiskondlikku elu käsitlevasse romaani<ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Reiman|pealkiri=Eesti kirjandus nr 12 1928|lehekülg=679-680}}</ref>. "Knock-outi" üht tuntumat joonistust "Demokraatia kaks palet" on esile tõstnud nii [[Ilmar Reiman]] kui ka [[Romulus Tiitus]]. R. Tiitus leiab, et "koomiline ei pruugi alati olla seoses naeruga, et koomilise ühiskondlik haare võib ulatuda sügavasse traagikasse". R. Tiitus soovib öelda, et kui Gori oleks kirjutanud teksti, et mul ei ole raha, et osta leiba, siis oleks lugeja selle karikatuuri unustanud kiiresti, sest elu pakkus neid kontraste palju. Nõude asemele elatusvahendi järele, mida võiksime normaalselt eeldada, asub aga ootamatult soov – surmavahendi järgi! Igavesest viletsusest on sugenenud ainuke lohutus – surm, ja sedagi ei saa täita elamiseks määratud vahendi tõttu"<ref>{{Raamatuviide|autor=Romuls Tiitus|pealkiri=Gori: elust ja tööst|lehekülg=56}}</ref>.
|