Malaka poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida:
{{toimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:LocationMalayPeninsula.png|thumb]]
'''Malaka poolsaar''' ([[malai keel]]es ''Semenanjung Tanah Melayu'') on [[poolsaar]] [[Aasia]] kaguosas, [[Indohiina poolsaar]]e lõunaosa. Seda ka nimetatakse '''Kra poolsaareks''' poolsaare põhjaosas asuva [[Kra maakitsus|Kra maakitsuse]] järgi.
 
==Asukoht==
7. rida:
 
==Geograafia==
Malaka poolsaare [[pinnamood]] on peamiselt mägine, poolsaare keskosas paikneb paralleelselt mitu mäeahelikku. Poolsaare lõunaosas muutuvad mäed kohati künklikuks tasandikuks. Kõige läänepoolseim [[Lariti mäeahelik]] on suhteliselt lühike. [[Peraki jõgi]] eraldab seda [[Keskahelik]]ust, mis ülatubulatub edasi lõuna poole ja lõpeb [[Melaka]] linna lähedal. Malaka poolsaare kõige kõrgem tipp on [[Tahani mägi]] (2190 m). Mäed koosnevad [[graniit]]idest, [[lubjakivi]]dest ja [[savikilt]]adest. Jõed on lühikesed aga veerohked. Suurte jõgede merre suubumisel tekkivad [[estuaarid]]. Malaka poolsaare kõige pikim jõgi on [[Pahangi jõgi]], mis voolab läänest itta ja suubub Lõuna-Hiina merre. Peraki jõgi saab aluse mägedes [[Taiwan|Tai]] piirilt ja voolab põhjast lõuna poole ning suubub Malaka väina.
 
==Kliima==
[[Pilt:Malaysia Genting Highland 4.JPG|thumb|300px|Malaisia Genting Highland]]
Kliima on Malaka poolsaarel [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalne]]. Kogu aasta jooksul õhutemperatuur kõigub 2525–28 kuni 28 kraadinikraadi ulatuses. Mägedel kliima muutub jahedamaks. Sajab aasta jooksul enam-vähem sarnaselt, aga [[Mussoon|suvemussoonide]] tõttu sajab rohkem suvel.
 
==Loodus==
Malaka poolsaare rannikul kasvavad kitsa ribana [[mangroov]]id. Mere ja jõgede kallastel kasvavad madalad [[nipa palm]]id, nende kohal kõrguvad [[Harilik viigipuu|viigipuud]], puukujulised sõnajalad ja [[bambus]]e <nowiki/>padrikud. Tasandikud ja mäenõlvade alumised osad on kaetud [[vihmamets]]adega. Metsades kasvavad peamiselt [[Kaksiktiibviljalised|kaksiktiibviljaliste]] puude liigid, mis annavad hinnalist kõva [[Puit|puitu]]. Seda kasutatakse laevade ehitamisel ning parketi ja kalli mööbli valmistamiseks. Mägedes kasvavad igihaljad [[Tamm|tammed]], [[rododendron]]id ja kohalikud okaspuud.
 
Metsades kasvavad paljud tarbetaimed – [[banaan (perekond)|banaan]]id, [[harilik papaia|papaia]], [[mangostanipuu]], [[leivapuu]], [[ingveripuu]], rannikul [[kookospalm]]id. Malaka poolsaarel kasvatatakse [[kautšukipuu|kautšukipuud]], mis toodi sisse [[Brasiilia]]st.
 
Loomastik on väga rikas. Poolsaarel elutsevad [[gibon]]id, [[makaak|makaagid]], erinevad [[Hirv|hirveliigid]], [[metskits]]ed ja [[metssiga|metssead]] (Malaka poolsaare aborigeenide lemmiktoit). Suurtest kabjalistest esinevad [[must-ninasarvik]], [[banteg]], [[aasia taapir]] ning [[india elevant|elevandid]], keda aga tööloomadena ei kasutata. KiskjadestKiskjatest elavad metsades [[tiiger|tiigrid]], [[Leopard|leopardid]], mustad [[malai karu|malai karud]], punased [[hundid]], [[mangust|mangustid]]. On palju linde. Jõgedes ja soodes elutsevad [[Krokodill|krokodillid]]. On palju [[Maod|madusid]], [[Kilpkonn (perekond)|kilpkonni]] ja [[Sisalikulised|sisalikke]].
 
==Inimasustus==
27. rida:
Malaka poolsaar on jagatud mitme riigi vahel. Elanikke on järgmiselt:
 
*poolsaare loodeosa: [[Birma]] kõige lõunapoolseim osa (1,4 mljmln inimest);
*poolsaare kesk- ja kirdeosa: [[Tai]] lõunaosa (9,5 mljmln inimest);
*poolsaare lõunaosa: [[Malaisia]] lääneosa (19,6 mljmln inimest).
 
{{koord |type=landmark |region=TH/MY}}