Heinrich Abel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Heinrich Josef Maria Abel''' [[Jesuiidid|SJ]] ([[15. detsember]] [[1843]] [[Passau]] – [[23. november]] [[1926]] [[Viin]]) oli Austria [[Jesuiidid|jesuiit]], [[jutlustaja]] ning [[hingehoidja]], "'''Viini meesteapostel'''", "Viini apostel".<ref name="con-spiration">[http://www.con-spiration.de/syre/calendar/nov/1123.html con-spiration.de]</ref>.
 
== Elulugu ==
Tema vanemad olid ülemtolliinspektor Josef Abel, [[vabamüürlus|vabamüürlane]], seejärel katoliiklane, ning evangeelse usutunnistusega Karolina Benker.<ref>Neue deutsche Biographie</ref>
 
Ta õppis [[Innsbrucki Ülikool]]is [[teoloogia]]t.<ref name="con-spiration"/>. Aastal [[1863]] astus ta [[Sankt Andrä (Kärnten)|Sankt Andräs]]s<ref name="con-spiration"/> ([[Kärnten]]isKärntenis) [[Jesuiitide Selts]]i. 7. juulil 1874<ref name="con-spiration"/> pühitseti ta [[preester|preestriks]].
 
Aastatel [[1879]]–[[1890]] oli ta kooli[[õpetaja]] (ajalooprofessor) [[Kalksburg]]i [[jesuiitide kolleegium]]is. Aastal 1880 hakkas ta Viinis jutlusi ja ettekandeid pidama.<ref name="con-spiration"/>
 
Aastast 1891 oli ta jutlustaja [[Viini Augustinerkirche]]s [[Abraham a Sancta Clara]] ja [[Zacharias Werner]]i kantslis ning nende järgijana. Ta kasutas oma [[jutlus]]tes rahvalikku keelt. Tema pooldajad kiitsid nende humoorikust.<ref name="Weilharter">[[Wolfgang Weilharter]]: [http://web.archive.org/web/20070803061615/http://www.christenundjuden.org/de/?item=601 P. Heinrich Abel - Seelsorger und Antisemit], christenundjuden.org</ref>. Jutlused avaldati katoliiklikus nädalalehes [[Reichspost]].
 
Hingehoidjana tegi ta koostööd [[Viini linnapea]] [[Karl Lueger]]iga. Koos [[Kristlik-Sotsiaalne Partei|Kristlik-Sotsiaalse Parteiga]] võitles ta [[liberalism]]i vastu. Ta rajas [[Pärispatuta Saamise Mariaanid|mariaanlikke]] kongregatsioone, eriti kaupmeestele (oktoobris 1890 rajati Augustinuse kiriku kaupmeeste kongregatsioon, mille juhiks ta sai) ja üliõpilastele (üliõpilasorganisatsioon [[Austria]]).
 
Ta algatas meeste [[palverännak]]ud Austria [[neitsi Maarja]] pühapaikadesse [[Klosterneuburg]]i ja [[Mariazell]]i (1893–1925).
 
Ta maeti Augustinerkirchesse. Tema [[matus]]tel osalesid [[kardinal]] [[Friedrich Pfiffl|Pfiffl]], mitu [[piiskop]]pi, 300 [[preester|preestrit]] ja 10 000 meest.<ref name="con-spiration"/>
[[Pilt:Heinrich abel gedenktafel wien.jpg|pisi|left|Mälestustahvel Augustinuse kirikus]]
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[Pilt:Pater Abel.JPG|pisi|1928. aastal rajatud mälestusmärk Abelile]]
[[Mariazelli Gnadenkirche]] taha praeguse Pater Heinrich Abeli väljaku haljasalale<ref name="ORDEN">[http://www.orden-online.de/news/2008/12/02/jesuiten-entschuldigen-sich-fuer-antisemitismus-p-heinrich-abels/ Jesuiten entschuldigen sich für Antisemitismus P. Heinrich Abels], ORDEN online, 2. detsember 2008</ref> rajati talle [[1928]]<ref> ''Reichpost'', 1.7.1928, lk 8 ja ''Reichpost'', 2.7.1928, lk 3</ref> [[mälestussammas]] "tema tänulikelt meestelt". Augustinuse kirikus on marmortahvel, millel "tuhanded mehed" tänavad paater Abelit, et nad on leidnud tagasitee "praktilise kristluse" juurde.<ref name="Weilharter"/>.
 
== Süüdistused antisemitismis ==
Heinrich Abel tegi oma jutlustes [[antisemitism|antisemiitlikke]] avaldusi. Jutluste tsüklis "Kristus ja tema rahvas" süüdistas ta juute selles, et nad on "liidus vabamüürlastega" süüdi "trööstitutes olukordades" Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Ta nõudis juutide hävitamist (''auszurotten''), sest erinevalt teistest Austria-Ungari rahvustest ei olevat nad täitnud oma "kohust sõjas".<ref name="ORDEN"/> Eraõpetlase [[Arthur Kaufmann]]i kirjast kirjanik [[Arthur Schnitzler]]ile nähtub, et juulis 1918 pani Abel meeste palverännakul juutidele süü maailmasõjajärgsetes majandusraskustes ning laimus keisripaari kohta. Kaufmann oli siis koos oma õe Malvinega Mariazellis.<ref>[http://www.orden-online.de/news/2008/12/02/jesuiten-entschuldigen-sich-fuer-antisemitismus-p-heinrich-abels/ Jesuiten entschuldigen sich für Antisemitismus von Pater Abel], Stephanscom.at, 2. detsember 2008</ref><ref name="Weilharter"/> Mõnedes jutlustes pealkirjaga "Jumalast lahti" kutsus ta kuulajaid üles minema ülestõusmispühade protsessioonile, et näidata sellega oma protesti juutide vastu. Ühele mõttekaaslasele kinkis ta kepi, millega tema ise oli ühte juuti löönud.<ref name="Weilharter"/>
 
Detsembris 2008 lisati mälestusmärgile Augustinuse kirikus järgmise kirjaga tahvel: "Paater Heinrich Abel SJ panus inimestele on tema kaasaegseid ärgitanud seda mälestusmärki rajama. Tema avaldused juutide kohta olid aga sageli mõistmiseta, halvustavad või põlastavad. [[Teine Vatikani kirikukogu]] on deklareerinud: "Teadvustades pärandit, mis tal on juutidega ühine, kahetseb kirik (...) kõiki vihapurskeid, tagakiusamisi, ja antisemitismi avaldusi, mis millalgi ja kellegi poolt juutide vastu on korda saadetud." Meil on kahju paater Abeli juudivastastest avaldustest ning palume Jumalalt ja juutidelt andestust. Oleviku ja tuleviku jaoks on meile tähtis olla esimese lepingu rahvaga siiras ja austavas suhtes. Jeesuse Seltsi Austria provints, detsember 2008" Samasuguse tahvli soovivad jesuiidid paigaldada Mariazelli mälestusmärgi juurde.<ref name="ORDEN"/>
 
== Teoseid ==
* "Zurück zum praktischen Christentum" (4. trükk Viin 1900)
* "Der katholische Mann" (Viin 1923)
* "Wie ich Jesuit wurde" (Viin 1926)
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Margarethe Richer]]. ''Pater Heinrich Abel'', avaldamata väitekiri, Viin 1947.
* [[John W. Boyer]]. ''Political Radicalism in Late Imperial Vienna''. lk 119–120. [http://books.google.ee/books?id=A5DKAG2XzUgC&pg=PA119&lpg=PA119&dq=heinrich+abel&source=bl&ots=C-aChviJbl&sig=BLp3RrFWPpbyWGUmg_l6zlt1L2I&hl=et&ei=Qti8ScXHJtqFsAb4qM3oDg&sa=X&oi=book_result&resnum=7&ct=result#PPP1,M1 Google'i raamat]
 
== Välislingid ==
* [http://aeiou.iicm.tugraz.at/aeiou.encyclop.data.image.a/a009971a.jpg Foto (umbes 1910)]
* {{BSB|00016233,00029|Sissekanne leksikonis "Neue deutsche Biographie", Berlin 1953, kd 1, lk 9 (bibliograafia)}}
 
{{JÄRJESTA:Abel, Heinrich}}