1928. aastal andis Gori välja karikatuuriraamatu "''Knock out''", mis kiiresti läbi müüdi. Aastatel 1930 ja 1931 osales Gori koos [[Otto Krusten]]iga rahvusvahelisel rändnäitusel, kus Gori esines kümne karikatuuriga ja Krusten 40 karikatuuriga. Võib üsna kindlalt öelda, et just tänu sellele rändnäitusele tõusis eesti karikatuurikunst Euroopas arvestatavale kohale<ref name=":0" />.
1934. aastal Eestis alanud [[vaikiv ajastu]] lõpetas Gori vaba tegevuse. Mitmed tema karikatuurid jäid [[tsensuur]]i tõttu ilmumata ja osad tõid ajalehtedele pahandusi. 1941. aastal arreteerisid Nõukogude okupatsioonivõimud Gori, kuid vabastasid ta tingimusel, et hakkab oma ilmuvates karikatuurides kritiseerima [[spekulant]]e ja loodreid, lisaks sunniti teda joonistama Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure, mis avaldati 1944. aasta oktoobris [[Rahva Hääl]]es.{{lisa viide}}
Sakslaste[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal pidi Gori lausa kaks korda vangistuses olema. Esimese vangistuse ajal (08.09.1941 - 09.07.1942)<ref name=":2" /> pidi kümneta kümme kuud tegema sunnitööd turbarabas. 1941. aasta septembris vahistati Gori saksaSaksa rahva ja tema [[füürer]]i mõnitamise eest, ning ta mõisteti üheks aastaks [[Patarei vangla]]sse<ref name=":2" />, kus tema kongikaaslasekskongikaaslane oli ta 15-aastane poeg Olevi, kes oli [[komsomol]]i astumise avalduse kirjutanud<ref name=":0" />. Sedasi sundisid sakslased Gorit [[Jossif Stalin]]i ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastaseid karikatuure joonistama, mis avaldati [[Eesti Sõna]]s. 099. juulil1942juulil 1942 vabastati Gori [[Patarei vangla]]stvanglast. Järgnevalt ilmusid Gori tehtud karikatuurid ajalehtedes [[Maa Sõna]], Eesti Sõna ja mujal küll sageli hoopis teise nime all, kuid joonistusstiil reetis kunstniku. Tema piltides polnud aga enam endist teravust. Teistkordselt vangistati Gori 27. juulil 1943 ja vabastati 6. novembril 1943<ref name=":2" />. 1944. aastal avaldas ta vaid mõne karikatuuri. Kaks nädalat hiljem, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, kutsuti Gori ülekuulamisele [[Pagari tänavNKVD]]ale peamajja Pagari tänaval. 7. oktoobril 1944 leiti Gori oma korteris [[Laulupeo tänav|Laulupeo]] 15–7 surnult. Ametliku teate järgi oli Gori teinud enesetapu, kuid karikaturist [[Edmund Valtman]], kes oli temaga eelnevalt kohtunud 21. septembril 1944, ei pidanud Gori enesetappu tõenäoliseks ega välistatud tolleaegse [[NKVD]] "abistavat kätt"<ref name=":1" />.
Gori maeti 13. oktoobril 1944 [[Siselinna kalmistu]]le, kus tema matustel esinesid kõnedega [[Jaan Jensen]], [[Adamson-Eric]] ja [[Konstantin Osvet]]<ref>{{Netiviide|autor=Heiki Raudla|url=https://parnu.postimees.ee/2375801/alati-on-suudi-roopaseadjad|pealkiri=Alati on süüdi rööpaseadjad|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=30. oktoober 2003|vaadatud=}}</ref>.
