Suuremõisa oli [[Liivi ordu]] Hiiumaa-valduste majanduskeskus.
[[17. sajand]]i alguses kuulus mõis [[Stackelberg]]idele, kuid läks [[1620. aastad|1620. aastatel]] [[De la Gardie]]de omandusse, kelle käes oli mõis 1691. aastani. 1633. aastast alates kandis mõis nime Suuremõisa. Pärast Põhjasõda võeti mõis Vene kroonile. 1710. aasta sügisel ilmusid saarele Vene riigivõimukeisririigi esindajadvõimuesindajad ja 1712. aastal anti Suuremõisa koos teise riigimõisatega, nagu [[Hiiessaare mõis|Hiiessaare]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Putkaste, mõis]] rendile ooberst-leitnant Johan Gustav von der Oosten[[Osten-SackenileSacken]]ile ja major Fabian Gustav von Aderkasile[[Aderkas]]ile. Juba 1715. aastal tuli tsaarilt[[Venemaa tsaar]]ilt käsk anda Hiiumaa ja [[Vormsi]] üle admiraliteedile, mille järgselt sai mõisa valitsejaks Andreas Wetterstrand.
1725. aastal anti mõis rendile parun Fabian Ernst von Unger[[Ungern-StenbergiSternberg]]i volinikule. Keisrinna [[Katariina I]] surma järel anti mõis ooberst Bernhard Friedrich von Rosenthalile[[Rosenthal]]ile peale kelle surma 1734. aastal kanti rendileping üle tema väimehele Otto Reinhold von Delwigile[[Delwig]]ile, kes sattus talupoegade müügi tõttu kohtu alla. Järgmisteks rentnikeks said Lilienfeldid[[Lilienfeld]]id. Seejärel oli mõis rendil [[kammerhärra]] Nikolaus von Korffi[[Korff]]i käes.
1755. aasta kevadel tagastitagastati mõis perekonna kunagise valdusena Axel Julius [[Jakob De la Gardie|De la Gardie]] pojatütrele [[Ebba Margaretha Stenbock]]<nowiki/>ile, kes lasi ehitada mõisa peahoone, esindusliku [[Suuremõisa lossiloss]]i. Loss pidavat jäljendama üht Ebba Margaretha lapsepõlvelossi Rootsis ning projekt pärineb tõenäoliselt Joseph Gabriel Destainilt. Pärast Ebba Margaretha surma (1775) oli tema poeg [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) oma krahvilikust elustiilist tingitud suurte võlgade tõttu sunnitud müüma mõisa 1796. aastal mereröövli ja Ungru krahvina tuntud [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]ile (1744–1811).
[[Stackelbergid|1909. aastal läks mõis Stackelbergide]] valdusse, kelle kätte jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni.
Mõisamaade jagamine Suuremõisas algas 1920. aastal ja mõisasüdames ja lähikonnas tekkinud 27 [[asundustalu]] said aluseks tänasele Suuremõisa külale.
