Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik: erinevus redaktsioonide vahel

{{ajakohasta}}

{{toimeta}}

{{Organisatsioon

|asutatud = [[23. juuni]]il [[1996]]

|lõpp =

}}

 

 

 

EKEK on osa [[Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvaheline Osadus|Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelisest Osadusest]] – [http://en.wikipedia.org/wiki/ICCEC The International Communion of the Charismatic Episcopal Church] – (ICCEC). Karismaatiline Episkopaalkirik pärineb aastast [[1992]], kui Lõuna-[[California]]s Ameerika Ühendriikides õnnistati [[piiskop]]iks esimene Karismaatilise Episkopaalkiriku [[piiskop]] dr [[Austin Randolph Adler]]. See 26. juunil 1992 toimunud [[ordinatsioon]] tähistab ametlikult uskkonna rajamist. Samal päeval kokkutulnud Karismaatilise Episkopaalkiriku esimene [[sinod]] deklareeris, et Karismaatilise Episkopaalkiriku missiooniks on "tuua meieni varakiriku rikas [[sakrament]]aalne ja [[liturgia|liturgiline]] pärand, [[nelipühad|nelipühi]] vägi ja [[Piibel|pühakirja]] vääramatu tõde ühtses Kristuse Kiriku väljenduses, pakkudes kodu kõikidele kristlastele, kes otsivad elavat, võimsat, energilist ja stabiilset kogudust, milles kasvada armastuses üksteise vastu ja meie tunnetuses ja armastuses [[Jumal]]a vastu".

 

 

 

Karismaatiline Episkopaalkirik kasutab [[anglikaani kirik]]u palveraamatut ("The Book of Common Prayer"), tal on [[apostellik suktsessioon]] nii [[anglikaani kirik]]u, [[rooma-katoliku kirik]]u kui ka [[vanakatoliku kirik]]u liini kaudu. Karismaatiline Episkopaalkirik ei ordineeri vaimulikuametisse naisi. EKEK vaimulikkonda kuulub praegu 4 meest. Kuigi EKEK on Eesti uusimaid kristlikke liikumisi, on ta olemuselt üsna iidne. EKEK tugineb mitte ainult [[16. sajand]]i [[Inglise reformatsioon]]ile, vaid ka [[4. sajand|4.]]–[[7. sajand]]i [[kristlus]]e traditsioonidele. EKEK tunnistab seitset [[sakrament]]i ([[ristimine]], [[armulaud]], [[piht]], [[konfirmatsioon]], [[ordinatsioon]], [[abielu]], [[haigete võidmine]]), konfirmeerida ja ordineerida võivad ainult piiskopid. Vaimulikkond on kolmeastmeline: piiskopid, [[preester|preestrid]] ja [[diakon]]id. Piiskoppide hulgas on kaks astet – peapiiskopid ja piiskopid –, kellel on ühesugune ordinatsioon. Ühesugune ordinatsioon on ka preestritel (kes vastavalt oma kogudusliku töö statuudile tegutsevad [[rektor]]ite, [[küree]]de või [[vikaar]]idena), [[kanoonik]]utel (piiskopi alluvuses olevad kirikliku administratsiooniala spetsialistid või erilise [[misjon]]iülesande saanud preestrid) ja dekaanidel (piiskopliku katedraali esipreestrid või mingi piirkonna ülevaatajad-preestrid, Eestis peavikaari nime all). Piiskopi alalise saatjana teenivat preestrit nimetatakse ülemdiakoniks, selletõttu ei kuulu ülemdiakon diakonite hulka, vaid ta on preester. Piiskopid on vaimuliku töö ülevaatajad, preestrid teenivad kogudusi [[vaimulik]]ena, pidades armulauajumalateenistusi ja andes [[absolutsioon]]i, diakonid abistavad piiskoppe ja preestreid vaimulikus töös.

 

== Välislingid ==

 

[[Kategooria:Kristlus Eestis]]