Eesti presidendivalimised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
17. rida:
 
==1938==
{{Vaata|1938. aasta Eesti presidendivalimised}}
[[1938. aasta Eesti presidendivalimised|1938. aastal valiti presidendiks]] tollane [[Riigihoidja]] [[Konstantin Päts]]. 23. aprillil 1938 seadsid [[I Riigivolikogu]], [[I Riiginõukogu]] ja [[Omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu]] kõik ainsaks kandidaadiks Pätsi; Riigivolikogus oli esitatud ka [[Jaan Tõnisson]]i kandidatuur, kuid ta kaotas hääletuse häältega 65:14. Ühisel koosolekul 24. aprillil valiti 219 häälega presidendiks Päts. Kui ühiskoosolekul poleks ainus kandidaat saavutanud kolmeviiendikulist häälteenamust, oleks toimunud Vabariigi Presidendi valimine rahva poolt.
 
==1992==
{{Vaata|1992. aasta Eesti presidendivalimised}}
[[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta presidendivalimised]] olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja).
 
[[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta presidendivalimised]] olid [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel ainsad, kus toimus [[rahvahääletus]]. Algselt teatasid oma kandideerimisest seitse poliitikut, kuid kolm neist ([[Miina Hint]], [[Jaks Lankots]] ja [[Uno Ruus]]) taandusid, kuna ei kogunud nõutud 10 000 toetushäält. Lõplike kandidaatidena registreeriti 20. augustil tollane [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees [[Arnold Rüütel]] (21 009 allkirja), politoloog [[Rein Taagepera]] (14 887 allkirja), välisminister [[Lennart Meri]] (11 491 toetusallkirja) ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] juht [[Lagle Parek]] (10 839 allkirja).
 
20. septembri rahvahääletusel ei saanud ükski kandidaat poolt koguhäältest: Arnold Rüütel kogus 195 743 häält (41,7714%), Lennart Meri 138 317 häält (29,5167%), Rein Taagepera 109 631 häält (23,3951%) ja Lagle Parek 19 837 häält (4,2332%). Järgmine voor toimus Riigikogu esimesel istungil 5. oktoobril 1992, kus kandideerisid Rüütel ja Meri. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält, kehtetuks tunnistati 11 valimissedelit. Valituks osutus Lennart Meri.
 
==1996==
{{Vaata|1996. aasta Eesti presidendivalimised}}
[[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aasta presidendivalimistel]] olid taas vastakuti Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Riigikogus 26.-27. augustil toimunud kolmel hääletusvoorul ei saavutanud kumbki kahekolmandikulist enamust (I voor: Meri 45,Rüütel 34 häält; II: Meri 49. Rüütel 34; III: Meri 53, Rüütel 32). Seetõttu võeti esmakordselt kasutusele valimiskogu selle praegusel kujul.
 
20. septembril 1996 kogunes [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis valimiskogu, kelle ette jõudsid lisaks Merele ja Rüütlile kandidaatidena ka ERSP poliitik [[Tunne-Väldo Kelam]] [[Keskerakond|Keskerakonna]] poliitik [[Siiri Oviir]] ning akadeemik [[Enn Tõugu]]. Esimeses voorus sai Meri 139, Rüütel 85, Kelam 76, Tõugu 47 ja Siiri Oviir 25 häält. Teises voorus kogus Rüütel 126 ja Meri 196 häält, osutudes tagasivalituks.