2016. aasta Eesti presidendivalimised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
"Põhiseadusliku kriisi" viide
Viide Maruste kokkuvõttele
323. rida:
Valmiskogu liikmete vastuseis erakondade eelistatud kandidaatidele tingis presidendi valimise läbikukutamise selle teises voorus ning osad kommentaatorid ja poliitikud pidasid seda häbiks riigikogu erakondadele ja ohuks presidendi institutsiooni väärikusele, räägiti võimalikust "põhiseaduslikust kriisist". [[Jüri Adams]] väitis, et selline presidendi valimise kord, kus valimiskogu ei vali presidenti ära, "väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet".<ref name="mis-edasi" /> Kuigi Riigikohtu esimees [[Priit Pikamäe]] ei pidanud valimiste uuesti suundumist Riigikokku "põhiseaduslikuks kriisiks", siiski tegi ta ettepaneku muuta korda nii, et valimiskogu valiks presidendi igal juhul ära.<ref name="pikamäe" /><ref name="jõks-kallas" />
 
Kuigi justiitsministeeriumi juurde 2016. aasta detsembris moodustatud 12-liikmeline "Põhiseaduse asjatundjate kogu" andis soovitused presidendi valimise korra muutmiseks, siiski ei õnnestunud Riigikogul seda [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimis]]te ajaks muuta.<ref name="kogu1" /><ref name="kogu2" /><ref name="lõhmus" /><ref name="err-maruste">{{Netiviide |autor=Rait Maruste |url=https://www.err.ee/1608204889/rait-maruste-presidendi-vajalikkusest-ja-valimisest |pealkiri=Presidendi vajalikkusest ja valimisest |väljaanne=ERR |aeg=7. mai 2021}}</ref>
 
==Viited==