Liim: erinevus redaktsioonide vahel

{{vikinda}} {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {{keeletoimeta}}

'''Liim''' on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku. Liime võib saada nii looduslikest kui ka sünteetilistest ainetest. ErinevaidEri materjalitüüpetüüpi materjale, mida on võimalik liimida, on palju, aga eriti tugevad on õhukeste materjalide liimliited. Liim kõveneb kas [[lahusti]] aurustumise või mitme aine omavahelise keemilise reaktsiooni teel.

LiimLiimiga on kasulik liitmaksliidetakse õhukesi ja/või erinevaideri tüüpi materjale ning liim on eelistatud liitmismaterjal siis, kui liide peab olema vibratsioonikindel. Üks liimide puudujääke on pikk kõvenemise aeg. Kõige varajasem info lihtliimide kasutamise kohta pärineb 200 000 eKr.<ref name="esimene"/>

Vanim teadaolev liimi teadlikule kasutamisele viitav leid (umbes 200 000 eKr) on kasetõrva abil oda külge kinnitatud kivikild. Oda pärines Kesk-Itaaliast.<ref name="esimene" /> Varaseim teade liitliimide kasutamisest pärineb 70 000 eKr, kus samuti kasutati eelmainitud küttimisvahendit. Kivipeaga oda leiti [[Sibundu koobas|Sibundu koopast]], Lõuna-Aafrikas. Liim koosnes taimsete [[polüsahhariid]]ide ja punase [[ooker|ookri]] segust. Kuulus [[Ötzi jäämees]] kasutas relvi, mis olid kokku pandud kase-puukoore-tõrva abiga.<ref name="ötsi" />

Keskaegses Euroopas kasutati [[munavalge]]id, et liimida dekoratiivseid kullalehti. Esimene liimivabrik asutati 18. sajandi alguses [[Holland]]is. 1750ndatel1750. aastatel võtsid inglased kasutusele [[kalaliim]]i. Moodsa maailma arenedes lisandusid ka paljud alternatiivsed ained liimide toormaterjalide nimekirja: luud, [[tärklis]], kalanahad ja [[kaseiin]]. Moodsal liimil on suurenenud paindlikkus, kõvadus, kõvenemise kiirus ja keemiline inertsus.

Kuivamise teel kivistuvaid liime on kahte sorti: lahustibaasilisedlahustipõhised liimid ja polümeer-disperssed liimid, viimased on tuntud ka kui emulsioonliimid. Lahustipõhised liimid on segud kahest või enamast koostisosast (tüüpiliselt polümeeridest), mis on lahustatud solvendis (lahustis). Kontakt- ja kummiliimid on kõige tuntumad kuivkivistuvate liimide esindajad. Liim kõveneb lahusti aurustudes. Olenevalt liimi keemilisest koostisest, fikseerivad nad erinevaideri materjale vähemal või suuremal määral.

Kontaktliime kasutatakse tugeva ja purunemiskindla sideme saamiseks. Kontaktliime kasutavad näiteks kingsepad jalatsipealsete kinnitamisel tallaga. Looduslik [[kautšuk]] (polüisopreen) on üks tavalisemaid kontaktliimide koostisosi. Mõlemad elastomeerid kristalliseeruvad pinge toimel. Kontaktliimi kasutamiseks peab liimainet esmalt kandma pinnale ja seejärel laskma liimil mõnda aega kuivada enne kahe pinna kokkusurumist. Enne detailide ühendamist vajavad mõned kontaktliimid lausa 24-tunnist kuivamisaega. Samas, kokkusurumisel moodustub side väga kiirelt. Tavaliselt ei ole vaja survestada liimliidet pikalt. Seega pole vaja kasutada klambreid.

Mitmest koostisosast koosnevad liimid kõvenevad [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] teel, mis toimub kahe või enama [[Keemiline aine|aine]] vahel. Reaktsiooni toimel tekivad polümeeride vahel põiksidemed. Multikomponentse liimi koostisosad ei ole eraldiseisvalt liimivad. Pärast segamist komponendid reageerivad üksteisega ja alles pärast kõvenemist toimub täielik [[adhesioon]]. Mitmekomponentsed liimid võivad olla kas lahustibaasilisedlahustipõhised või ilma lahustita. Lahusti on [[mediaator]] reageerivate ainete vahel, mis aurustub kõvenemisprotsessi jooksul.

Ühest komponendist koosnevad liimid kõvenevad välisest allikast saadava [[energia]] või [[katalüsaator]]i (kiirgus, soojus, niiskus) teel. [[Ultraviolett]] (UV) kiirguse toimelised liimid on kogumas populaarsust tööstussektoris, kuna nad paksenevadkõvenevad ülikiiresti ja annavad seejuures tugeva sideme. Need liimid võivad kõveneda lausa 1 sekundisekundiga või isegi lühema aja jooksul. Paljud tooted liimivad erinevaid materjale, seejuures taludes kõrgeid temperatuure. Need omadused teevad UV-liimidest ideaalsed fiksaatorid, mida saab kasutada mitmetes eluvaldkondades nagu [[elektroonika]], telekommunikatsioon, [[meditsiin]], aeronautika, klaasitööstus ja [[optika]]. Erinevalt teistest liimidest ei liida UV-põhised liimid ainult materjale kokku, vaid võivad ka katta, tihendada ja pitseerida liiteid. Nad on tavaliselt akrüülipõhised.

Looduslikud liimid on valmistatud orgaanilistest materjalidest, nagu taimemass, [[tärklis]], looduslik vaik ja eelnevaltjuba mainitud [[kaseiin]]. Neid nimetatakse ka bioliimideks. Kõige igapäevasem näide looduslikust liimist on [[jahu]]st ja [[vesi|veest]] tehtud lihtne pasta. Loomseid liime on tihti kasutatud raamatute, puudetailide ja paljude teiste esemete liimiseks, mida tänapäeval asendavad tööstusettevõtetes [[sünteetiline|sünteetilised]] liimid. Kaseiini kasutatakse peamiselt klaaspudelite sildistamisel. Tärklisepõhiseid liime kasutatakse gofreeritud laudade, paberkottide ja [[tapeet]]ide liimimisel. [[Saepuruplaat]]e liimiti ligniiniga (kuigi nüüdisajal eelistakse pigem sünteetilisi vaike). Teine levinud looduslik liimiliik on [[munavalge]], mida kasutati vineeritööstuses. Kaseiinipõhist liimi valmistatakse piimaproteiinide sadestamisel [[sipelghape|sipelghappega]] (äädikas), mida seejärel töödeldakse [[Alus (keemia)|alusega]] (näiteks söögisoodaga), et põhjustada eelnevalt tekkinud kohupiimaklompide lagunemist ja vedeliku plastiliseks muutumist.

* 04. september 2017 16:11, Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/616542/antropoloogid-joudsid-neandertallaste-liimi-valmistamise-saladusteni Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni] 4. september 2017