|
[[File:Johann Kaspar Lavater.jpg|thumb]]
'''Johann Caspar''' (ka '''Kaspar''') '''Lavater''' ([[15. november]] [[1741]] – [[2. jaanuar]] [[1801]]) oli [[Šveits]]i poeetluuletaja, proosakirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog.
== Elu algusaastadLapsepõlv ==
Lavater sündis 15. novembril 1741 [[Zürich]]is, kus ta elas ka terve oma elu. Ta isa, keda Lavater ise kirjeldas kui vaikset ja ausat meest, oli arst. Ta ema, kes pärines Zürichi ühest parimast ja respekteeritumast perekonnast, oli vastand Lavateri isale. Lavateri ema oli väga teadmishimuline, loominguline ja ennastkehtestav, mistõttu Lavater teda austas.
Kuna Lavater oli pärit heast perekonnast, siis sai ta ka hea hariduse. Ta käis Wolfbachi saksa koolis ja kuueaastaselt jätkas ladina koolis Grossmünsteris, millele järgnes kaks aastat Fraumünsteri Collegium Humanitatises<ref name=":0">UZH – Institute of German Studies – Edition Johann Caspar Lavater – Biography and Works. (n.d.). Retrieved June 3, 2015, from http://www.lavater.uzh.ch/jclavater/bio_en.html</ref>.
== Õpingud ==
Väärtuste ja vooruste mõisted said õpingute järel Lavateri jaoks lisaks religioossele tähendusele ka poliitilise tähenduse. Aastal 1762, kui Lavater oli 21-aastane, süüdistas ta koos oma kaasõpilaste Felix Hessi ja Henry Füssliga anonüümselt ametnikku Felix Grebelit ülekohtus ja oma ametnikukoha väärkasutamises. Grebel polnud algselt nõus oma süüd tunnistama, misjärel tehti kogu afäär avalikuks. Grebel oli seejärel sunnitud tagastama ebaseaduslikult saadud tulud<ref name=":0" /><ref name=":1" />.
Pärast skandaali otsustasid Lavater, Hess ja Füssli lahkudasiirduda mõneks ajaks Saksamaale, kus nad said tänu oma saatjale Johann Georg Sulzerile tutvuda Berliinis tähtsaimate teadlaste, akadeemikute ja ühiskonnaelu tegelastega. Zürichisse naasti 1764. aastal.
Zürichisse tagasitullesnaasti 1764. aastal. Ka siis ei olnud seal Lavateri jaoks endiselt vaba kirikuõpetaja kohta. Seetõttu jätkas ta kirjutamisekirjutamist ja teoste anonüümseanonüümset avaldamisegaavaldamist. Oma kirjutusi avaldas ta iganädalases ajakirjasnädalaajakirjas Der Erinnerer, mille ta koos Füssliga 1765. aastal rajas. Ajakiri sisaldas enamjaolt patriootlikke, religioosseid ja filosoofilisi uudseid mõtteavaldusi ning selle eesmärgiks oli aidata kaasa ühiskonna moraalsele arengule. Võimudele polnud ajakirjas ilmuv alati meelepärane ning valitsuse survestamise tõttu lõpetati ajakirja väljaandmine 1767. aastal<ref name=":0" />.
=== Abielu ===
3. juunil 1766 abiellus Lavater Anna Schinziga (1742–1815). Kokku oli neil 8kaheksa last, kellest ainult 3kolm elas lapseeast kauem<ref name=":0" />.
== Töö pastorina ==
1760ndatel1760. aastatel alustas Lavater tööd kirikuõpetajana. Oma jutlustes oli ta väga kirglik, siiras ja veenev, mistõttu oli tal ka suur mõju oma kuulajatele. Ta rääkis südamest ja käitus jutluste ajal lihtsalt ning haaras sellega oma publikut. Ta oli äärmiselt karismaatiline ning temalt käidi tihti nõu küsimas ja temaga konsulteerimas.
Aastal 1775. aastal sai Lavater ühe Zürichi kiriku vanempastoriks ning aastalja 1778. sai taaastal [[Püha Peetruse kirik]]u koguduse diakoniks. 1786. aastal pakuti talle jutlustaja kohta Püha Ansgari kirikus [[Bremen]]is, mida ta vastu ei võtnud. Sama aasta lõpus määrati ta Püha Peetruse kiriku koguduse vanempastoriks<ref name=":0" /><ref name=":1" />.
== Füsiognoomika ==
== Elu lõpuaastad ==
Kuni surmani avaldaskirjutas ta suurtes kogustesrohkesti luuletusi, trakte ja kirju. Elu lõpuaastatel Lavateri kuulsus ja mõju vähenesid. 1799. aastal ta arreteeriti Prantsusmaa valitsuse kritiseerimise pärast ja deporteeriti [[Basel]]isse. Pärast Zürichisse naasmist sattus ta kähmlusse prantsusePrantsuse sõduritega, mille käigus sai ta kuulist haavata. Ta suri rohkem kui aasta hiljem (1801) saadud vigastuste tagajärjel<ref name=":0" /><ref name=":2" />.
== Teosed ==
LavaterLavateri kirjutaslooming omaoli elu jooksul palju erinevaid teoseidmitmekülgne. Tema elu ja tööd saab kirjeldada kui jumalikkuse otsinguid inimestes<ref name=":0" />. Oma lüürilistes ja eepilistes poeemides imiteerivat ta Friedrich Gottlieb Klopstocki<ref name=":2" />.
=== Tema teoseid ===
| 