Pulmad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
4. rida:
Pulmade rituaalses osas on säilinud rohkesti ürgseid elemente (võitlus ja liit kahe [[kogukond|kogukonna]] vahel, sigivus-, õnne-, tõrjemaagia jne.), mis on segunenud uuemate tavadega.<ref name="3pulm" />
Pulmad tähendasid ühtlasi kahe kogukonna sõprusvahekorda ja liitu astumist, millega kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue loodava pere suhtes.
{{Vaata|Eesti pulmakombed}}
Eesti pulmakommetest kõneldes peeatske sageli silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul [[etnograafia|etnograafide]] kirjeldatud pulmakombeid ([[Eesti talupojapulm]]), on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti [[Maausk|maausuliste]] pulmakombeid, eesti [[Luterlus|luterlikke]] ja [[Õigeusk Eestimaal|õigeusu]] pulmakombeid. Oma tavad on ka teistel Eestis elavate rahvastel.
[[Kosjad]] olid mitmeastmelised ning neile järgnesid mitmepäevased pulmapeod. Seejuures ei olnud pulmad seotud kirikurituaaliga, vaid toimusid paar päeva kuni mitu nädalat peale [[laulatus]]t, kus pruutpaar käis vaid tunnistajatega. Enamasti peeti vanu eesti pulmi alguses pruudi kodus ja pärast peigmehe kodus (nö kahe otsaga pulmad).<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Ahto Kaasik|url=https://www.maavald.ee/uudised-10223-2010/3880-140810223-2010-maarahva-pulmad|pealkiri=Maarahva pulmad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=20.12.2019}}</ref> Talupojapulmad olid ka nn laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on elavana säilinudki kõige kauem pulmades ([[Setumaa]]l ja [[Kihnu]]s tänapäevalgi).<ref name="5pulm"> Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 314 </ref>
Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on [[pulmapidu]]. Kuna usulisi [[laulatus]]i on vähe, täidab enamasti laulatuse aset [[abielu registreerimine]] ilmalikult nn õnnepalees. Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Tavaliselt on pulmapeol tähtis pidulaud söögi-joogiga, kuid jätkuvalt harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (nt [[pruudipärg]] ja mitmesugused osavusproovid). Pulma võib juhtida [[pulmavanem]], kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne [[peojuht]]. Pruuti saadavad [[pruutneitsi]]d, peigmehe poolt aitab pulma korraldada [[isamees]].
==Vaata ka==
11. rida ⟶ 19. rida:
*[[Pulmareis]]
*[[Pulma-aastapäev]]
▲*[[Eesti pulmakombed]]
== Viited ==
{{viited|allikad=
*<ref name="3pulm"> Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 222 </ref>
| |||