Kirurgiline mask: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Põnn (arutelu | kaastöö)
Põnn (arutelu | kaastöö)
51. rida:
 
===Bakterite filtreerimise efektiivsus===
Katse käigus pihustatakse vastavas kaskaadimpaktoris maskile ''[[Staphylococcus aureus]]''<nowiki/>'e lahustatud kultuuri. Pärast pihustamist pannakse proovid sooja kambrisse ja hiljem loetakse tekkinud bakterite kolooniad kokku. Testitulemuste ja kontrollkatsete alusel arvutatakse bakterite filtreerimise efektiivsus, mida väljendatakse protsentides. Vahel kasutatakse inglise keelse testinime lühendit BFE. BFE väärtus peab I tüübi maskil olema vähemalt 95% ja II tüübi maskidel vähemalt 98%. Eraldi väärib tähelepanu, et filtratsioonikatse korraldatakse bakteritega (teisi mikroorganisme ei kasutata) ning BFE väärtus näitab bakterite filtratsioonivõimet. BFE standardi nn laiem interpreteerimine ei ole standardis otsesõnu lubatud. Samas on protseduurimaski tööpõhimõtteks suust väljuva aerosooli sõelumine ning kangasilmadest suuremad osised jäävad filterkangasse kinni. Seega võiks põhimõtteliselt öelda, et mask filtreerib õhujoast välja Staphylylococcus aureusega võrreldava suurusega või antud bakterist suuremaid osiseid.
[[Fail:Cascade Impactor.png|pisi|Kaskaadimpaktori põhimõtteskeem]]
 
===Hingamistakistus===
Katse käigus mõõdetakse õhu liikumisel tekkivat rõhkude vahet maski sisemise ja välimise külje vahel. Enne katset hoitakse maski vähemalt 4 tundi keskkonnas, kus õhuniiskus on vähemalt 80% ja temperatuur 21 ± 5 °C. Tulemust väljendatakse standardi järgi ühikutega [[Paskal|Pa]]/[[Ruutsentimeeter|cm²]] ehk paskalit ruutsentimeetri kohta. Rõhkude vahe maski kahe poole vahel peab olema vähem kui 40 Pa/cm² (I ja II tüüpi mask) ja vähem kui 60 Pa/cm² (IIR tüüpi mask).