'''Sala mõis''' oli [[linnamõis]] [[Läti]]s [[Jūrmala]]s [[Sloka]] linnaosas. [[Läti keel]]es ''Salas muiža''.
Sala mõisa on esmakordselt mainitud [[1616]]. aastal., kuulunudmil onseda seerentis Riia linnalt [[Libbert zur MühleniteleMühlen]], kelle valdusse jäi mõis kuni 1626. aastani. Järgmiseks rentnikuks oli [[Riia bürgermeister]] [[bürgermeisterJohann Ulrich]] Johann(1572–1642). Ulrichile,1661–1673 Eberhardtoli Meyerile,mõis renditud [[Eberhard Meyer]]ile ning alates 1680. aastast [[Riia SuurgildiSuurgild]]i vanemale [[Bartold KempeleKempe]]le. On teada, et tol ajal oli mõisas üks kahe tiivaga elumaja - üks tiib härrasrahvale ja teine teenijatele. Hiljem lisandusid veel viinaköök, õllekoda ja saun. JärgmisedVeebruaris omanikud1693 olidsai HaltermannidSala jamõisa Tolcksiduueks rentnikuks [[Heinrich Haltermann]]. Mõisa juurde rajati kaks talli. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal kuulus mõis [[Eberhard BergholtzileBergholtz]]ile. Tema ajast on teada, et mõisas oli olemas teenijate maja.
Bergholtzide[[Bergholtz]]ide kätte jäi mõis aastani [[1731]]. Sel aastal hakkas mõisa Riia linnalt rentima [[Ernst Johann von Biron]], kes rajas sinna hobusekasvatuse. [[Burchard Christoph von Münnich]]i tegevus tegi ta hobusekasvatuse plaanidele lõpu, aastast [[1740]] Sala mõis kui eravaldus likvideeritakselikvideeriti. Tekkinud [[riigimõis]]as paiknes mõnda aega vene sõjaväegarnison.
Aastal 1742 esitas Riia linn tsaarivõimudele taotluse, et mõis linnale tagastataks, sest Biron, kelle valdused konfiskeeriti, oli siiski vaid rentnik, aga mitte selle tegelik omanik. Mõis tagastati Riia linnale 17. juulil 1745. Kaks aastat hiljem võtsid mõisa rendile [[Grote]]d, kes rajasid sinna aastal 1750 uue peahoone.
